nelja aasta jooksul kahekordseks. Välispoliitika: Erakond on võtnud meedias euro pessimistlikel teemadel. Eestimaa Rohelised Maksupoliitika: Rohelised ajavad poliitikat, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlikkus, mitte lühiajalise huvi rahuldamine tuleviku arvelt. Finantsturgude piiriülene loomus nõuab koordineeritud üle-euroopalist vastust, mis juhiks ja ühendaks rahvusvahelisi jõupingutusi. Rohelised on juba ammu soovitanud sisse seada finantstehingute maksu, mis vähendaks spekuleerimist ja aitaks rahastada võitlust vaesusega Sotsiaalpoliitika: Rohelised soovivad, et Euroopa Liit tagaks oma kodanikele õiglaste hindadega juurdepääsu tervislikule toidule. Rohelised seisavad selle nimel, et muuta Euroopa Liit GMO-vabaks piirkonnaks. Finantskriiside ajal tuleb turgusid restruktureerida, et pakkuda üldsusele kaitset. Eakatele tuleb tagada hääl ühiskonnas, mis võimaldaks neil osaleda aktiivselt majanduselus, kodanikuühiskonna ja vabatahtlikes tegemistes.
Eelmisel aastal kasvas mitmete hooldamise teenuste osutajate arv. Asenduskoduteenuse osutajaid oli 2012 aastal 35, seda kasutab 1096 inimest. Täiskasvanute eest hooldamise teenuse osutajaid on 138 ja erihoolekandeteenuste osutajaid oli 105. Ø Arvatavalt oli Eestis 2000 aasta seisuga umbes 5000 kodutut ja kerjust, 2003 aastal 30005000, aga need andmed ei ole kuigi usaldusväärsed. Üldiselt välditakse Eestis kodutute arvu teemal spekuleerimist. Ø Eestis on ligikaudu 10 000 inimest, kes peavad igal õhtul otsima sooja kohta, kus magada. Koduta inimeste arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Ø Kui veel mõne aasta eest olid koduta inimesed keskealised ja vanemad, siis nüüd on hakanud tänavale jääma nooremad, kes ka kodutute öömajadest peavarju otsivad. Ø Kõige nooremad kodutud on napilt kahekümnesed, Tallinnas Kadaka teel asuva ühiskodu noorim elanik on näiteks 21aastane.
Lühiajaliselt, vastupidi, võib kullastandardi mehhanism kaasa tuua märkimisväärseid hinnakõikumisi. Kullastandardile on tüüpiline, et see toimib võrdlemisi hästi ajani, mil ilmneb selle allumatus poliitikute või ühiskonna tahtele pidada üleval heaoluriiki, finantseerida sõjalisi kampaaniaid, välispoliitikat või leevendada riigi majandusprobleeme. Kullastandard, vastupidiselt levivatele arvamustele, ei hoia iseenesest ära korruptsiooni, spekuleerimist, majanduslike ressursside väärpaigutust ega isegi riigi võlakoormuse ülejõu käivale tasemele tõstmist. Kullastandard on eelkõige rahandus- ja ka üldpoliitiliselt kokkulepitud reeglistik, ent reegleid, nagu ikka, on võimalik rikkuda. Struktuursed muutused maailmamajanduses, tehniline innovatsioon ja geopoliitika muudavad järjekindlalt riikide majanduslike jõudude vahekorda. Range kullastandard piirab nn
Ülejäänud maa - roheline vöönd - renditakse talunikele. Ettevõtjaid meelitaks madal maarent, töölisi tervislik keskkond, pargid ja töökoht kodu lähedal ning talunikke turg linnaelanike näol. Kogu linna finantseeriks niisiis maarent, mille eest tasutakse laenud ja ehitatakse välja teenindus, koolid, haiglad jne. Linn on isevalitsev ja isemajandav üksus, riigil pole siin üldse vaja asjasse sekkuda. Eraisikud maad omada ei saa, et vältida maaga spekuleerimist. Letchworth Garden City Howard jutlustas oma ideed kõikjal Inglismaal ja sai mõjukaid toetajaid. Esimene aedlinna ühistu moodustati 1903. Osteti 1900 ha maad Letchworth’is, 50 km Londonist põhja pool. Linna planeerijateks olid arhitektid Parker ja Unwin, kes tegid osalt ka majade projektid. Ridamajad igaüks oma aiaga, asetatud nii, et maja ja aed oleks võimalikult rohkem päikese käes. Uus meetod linna planeerimisel oli umbtänavate kasutamine, et vältida läbisõiduliiklust.
annaabi.ee 
