4. Kui kaseiini lahus oli soojenenud, alustasin hüdrolüüsi. Pipteerisin kaseiinile juurde 1ml uuritava proteaasi lahust, loksutasin ja võtsin 3ml proovi. Esimese proovi võtmise hetkel vaatasin ka kella. Seejärel võtsin iga 5 minuti järel taas 3ml reaktsioonisegu kuni neid oli kokku neli. Reaktsioonisegu pipteerisin katseklaasi, kus oli TKÄ lahus ja loksutasin ja nii neli korda. 5. Lasin proovidel seista ja seejärel filtrisin kõik neli proovi puhastesse katseklaasidesse. 6. Määrasin spektromeetril nende optilised tihedused. Proovide optilised tihedused: D0 = 0,386 A D1 = 0,561 A D 2 = 0,853 A D3 = 1,156 A Aromaatset tuuma sisaldavad aminohaooed on tänu 280nm piirkonnas paiknevate neeldumismaksimumide spektrofotomeetriliselt detekteeritavad. Hüdrolüüsi produktide sisaldus avaldatakse türosiini mikromoolidena. Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel sain türosiini kontsentratsiooniks: C 0 =0,06 mg/ml 0s C1 =0,09 mg/ml 300s C 2 =0,1370mg/ml 600s C 3 =0,1840mg/ml 900s
ühtlane mass. Lisati sinnasamasse vastavalt vajadusele (segu täieliku kuivendumiseni) veevaba Na 2SO4, et siduda vett ja jätkati massi hõõrumist. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon petrooleetriga ja ekstrakti filtrimine. Lahustit lisati segule umbes 15 ml ja segati. Filtreeriti. Korrati ekstraktsiooni ka teist korda, siis saavutati pea-aegu värvitu ekstrakt. Nüüd uuriti ekstrakti spektromeetril. Spekter mõõdeti lainepikkustel 350-600 nm. TULEMUSED Neeldumisspekter ja selle analüüs Neeldumismaksimumid: 1) 500 nm; D=0,128 2) 469 nm; D=0,209 3) 447 nm; D=0,189 Kirjanduse alusel domineerib lahuses lükopeen (505; 472; 446). Karoteeni kvanitatiivne määramine Mõõdeti ühendatud ekstrakti optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 469 nm. D ekstrakti optiline tihedus
glükoosilahust, mis on eelnevalt kirjutatud viisil valmistatud. · Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. · Kohe peale tööreaktiivi lisamist fikseeritakse aeg ja katseklaase hoitakse 20 minutut toatemperatuuril. ( mina lisasin tööreaktiivi kell 11.17 ja lasin proovidel toatemperatuuril seista kella 11.37-ni). · Spektromeetril mõõtsin lainepikkusel 410 nm lahuste optilised tihedused, kasutades võrdluslahusena destilleeritud vett. Kuna kontrollproov annab teatava madala optilise tiheduse väärtuse, siis tuleb kõikide glükoosilahuste optilise tiheduse väärtusi korrigeerida, lahutades neist kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Optilised tihedused: Optiline tihedus (ABS) Optilisest tihedusest maha lahutatud
vastavalt vajadusele juurde. Samuti vahetasin õigeaegselt katseklaase, et eluaat saaks kogutud täpselt 2 ml fraktsioonide kaupa. Elueerimise lõpetamise üle otsustasin eluaadi summaarse mahu järgi, mis ei tohi olla väiksem kui kolonni kogumaht Vt. Fraktsioonide analüüsimine Et väljendada aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Absorbtsiooni mõõtsin spektromeetril. Mõõtmist alustasin kui olin saanud praktikumi juhendajalt loa. Lahuste absorbtsiooni (optilist tihedust) mõõtsin elektromagnetilise kiirguse visuaalses (VIS) piirkonnas. Mõõtsin vaid selliste fraktsioonide absorbtsiooni, milles võis silma järgi täheldada vähimatki värvust. Koostasin 3-veerulise katseandmete tabeli. Mõõtmistulemused kandisn tabelisse, fikseerides ka värvusetute fraktsioonide numbrid ja elueerimismahud, märkides nende optiliste tiheduste väärtuseks 0.
annaabi.ee 
