Huygensi-Fresneli koostist. Lihtsaim difr.võre on kaksikpilu. Kui sellele langeb valgus, printsiip: difraktsiooni tekkimist selgitatakse selle muutuvad pilud elementaarlainete allikaiks. Erineva printsiibiga iga punkt, kuhu valguslaine jõuab, muutub lainepikkuse korral on ka nurk alfa erinev, s.t.eri värvi valguste uueks elementaarlaine allikaks. Elementaarlainete liitumisel maksimumid tekivad eri kohtadesse. Spektrijärk=k. Kui k=1, siis tekib tekib interferents. Lainetus tugevneb kui kohtuvad 2 väikseima kõrvalekaldega spektrit. Kui k=2, siis 2 suurema laineharjad või põhjad. kõrvalekaldega spektrit. b=spektrijoone kaugus ekraanil otsesihist, a=ekraani kaugus difr.võrest. Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus
Elektroodil eraldunud aine m = kIt kg (k elektrokeemiline ekvivalent tabelist) Võnkeringi võnkeperiood T = 2 LC s Lainepikkus = vT , v = f ( - lainepikkus, T võnkeperiood, f võnkesagedus) Difraktsioonivõre valem d sin = k (d võrekonstant, k spektrijärk, - lainepikkus) Pinna valgustatus I Lx (luks) (I valgustugevus) E= cos R2 Läätse optiline tugevus D= 1 dptr (dioptria) f Õhukese läätse valem 1 1 1 = + (a läätse..
dλ d ⋅ cosα m Seega: m D= . (4) d ⋅ cosα m m Väikeste nurkade korral cos α m ≈ 1 ning D ≈ . Järelikult, mida suurem on spektrijärk, seda d suurem on dispersioon. Difraktsioonispektris ei tohi maksimumi järgu m määramisel kõiki maksimume järjest lugeda nagu monokromaatilise valguse korral, vaid ainult samale lainepikkusele vastavaid maksimume (sama värvi jooni). Spektri järgu määramist raskendab veel asjaolu, et kõrgemat järku spektrid hakkavad kattuma. Sel juhul muutub joone värvus, st silmaga vaatamisel ei näe me seda
spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks. Difraktsioonivõre kui spektraalriista peamised karakteristikud on nurkdispersioon ja lahutusvõime. Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad spektrijooned on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv (ja mida kõrgem on spektrijärk), seda suurem on tema lahutusvõime. Difraktsioonivõret kasutatakse muuhulgas spektromeetrites ja monokromaatorites. 58. Loomulik ja polariseeritud valgus. Mittepolariseeritud ehk loomuliku valguse korral toimuvad valgusvektori võnkumised korrapäratult mis tahes suundades, kuid risti laine levimissuunaga, kusjuures kõik suunad on võrdtõenäosed. Sel juhul on võnkumised levimissuuna suhtes statistiliselt telgsümmeetrilised.
annaabi.ee 
