Kõige tavalisem vorm ichthyosis vulgaris on dominantselt päritav. Vastsündinueas tekkiv raske kalanahksus on retsessiivselt päritav; meestel esineb keskmise raskusastmega X- kromosoomiga seotud vorm. Ihtüoosi võib esineda erinevate sündroomide ühe sümptomina, tuntumad on Sjörgen- Larssoni, Refsum, Conradi-Hübermanni, Childi, Nethertoni, Kidi sündroom. Sagedamini esinevaks neist on Sjörgen- Larssoni sündroom, mille korral lisaks ihtüoosile võib esineda oligofreeniat, spastilist di- või tetrapleegiat, kõnehäireid, epilepsiat, hammaste düsplaasiat, muutusi reetinas. Ichthyosis vulgaris Tavaline soomustõbi ehk kalanahksus on kerge ihtüoosivorm, mida põhjustavat geenimutatsiooni siiani täpselt ei tunta, kuigi kahjustatakse muutusi filagriini ainevahetuses. Haigus on autosoom- dominantne. Prenataalselt pole haigust võimalik diagnoosida. Vulgaarne ihtüoos avaldub esimese kolme elukuu jooksul, harvem esimesel eluaastal. Nahasümptomitele on omane hele jahutaoline
Tsentraalse halvatuse korral ei teki lihasatroofiat kiiresti. (põhjused: insult, kasva, traum näiteks) · Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene
Võib tekkida näiteks söögitoru inhibitoorsete neuronite degeneratiivse haiguse või viirusinfektsiooni tõttu. Võib tekkida igas eas, kuid avaldub sagedamini vanuses 20-60a. Haigestumine on aeglane, sümptomid tekivad ja süvenevad järk-järgult. Sümptomid: düsfaagia (nii tahke toit kui jook!), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika: Endoskoopia visualiseerib spastilist LES ja laienenud söögitoru, välistab mehaanilist takistust nagu striktuur või kasvaja. Ba-neelamistest (Rö): gastroösofageaalse ühenduse kitsenemine (nn linnunoka- või lehtritaoline kontuur), kontrasti aeglane läbiliikumine. Söögitoru on laienenud ja sigmoidaalne. Manomeetriline uuring peristaltika puudub, LES on hüpertensiivne. Ravi: Ükski raviviis ei võimalda taastada söögitoru peristaltikat, kõik ravi on suunatud LES rõhu
Tsentraalne e. spastiline parees • Primaarne motoorne koor 4. ala ühenduses: • lihasjõu langus • Lisamotoorse koore- dorsaalse pk. 6. • häiritud liigutuste täpsus • Premot.ajukoorest- ventraalne pk. 6. • lihastoonuse tõus (spastilist tüüpi) Külgnevad pk8. ala • k/p reflksid elavnenud, kloonused Ühendused sens.pk-ga: prim.sensoorse ajukoorega3.1.2. ala + PS tagumise osaga: 5. ja 7. • eksterotseptiivsete refl.kadumine (kõhurefl., plantaarrefl.jne ala • patol.refleksid
annaabi.ee 
