(Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud · Heloodid - orjad Ateena · Atika maakonnas, tavatult suur linnriik · Kodanikud vabad meessoost põliselenikud (talupojad, käsitöölised, meremehed) · Metoigid vabad, kuid ei omanud kodanikuõiguseid ja pidid maksma makse (Ateenasse elama asunud võõramaalased) · Orjad Tänan kuulamast!
Samas aga tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida. Sparta oli vallutustel põhinev ja spatiaadide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava võimuga kunigat, 30- liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) ja igal aastal rahva seast valitatavad riigiametnikud, kuid otsuseid tehti siiski spartiaadide koosolekul. sellest võime järeldada, Spartas valises konstitutsiooniline monarhia, sest riiki valitsesid siiski kuningad, kuid nad ei esindanud riiki, vaid seda lasid teha riigiametnikudel ja rahval. Anteenas valitses demokraatia, mis meenutab üsna tänapäeva demokraatliku riiki. Algselt oli alguses korraldatud tavaline aristrokraatlik riik, kus võim kuulus aristrokraatide hulgast pärinevate riigiametnike ja nõukogude inimestele. Kuid rahvakoosolekul polnud võimu
Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Ateena ühiskonnakorraldus Sparta ühiskonnakorraldus Kõik tähtsamad otsused langetati Aristokraatlik riigikord; täieõiguslikud kodanikud olid rahvakoosolekul; nõukogu liikmed, spartiaadid tööd ei teinud, tegelesid sõjaliste kohtunikud ja riigiametnikud valiti harjutustega; heloodid olid orjastatud põliselanikud loosi teel kõigi kodanike seast; naised, harisid spartiaadide põlde; riiki juhtisid kaks kuningat võõramaalased ja orjad ei kuulunud ja vanemate nõukogu; rahvakoosolek kinnitas nende kodanike hulka; demokraatlik otsused. Spartiaadi poisid tegid läbi karmi riikliku ühiskonnakorraldus. kasvatuse. Ateena oli demokraatliku Sparta oli aristokraatliku valitsemiskorraldusega valitsemiskorraldusega linnriik (polis). linnriik (polis).
Linnade sisepinged viisid selleni, et mitemetes riikides tõusid palgasõdurite toel võimule türannid. Kodanike tähtsus linnriikide kaitsmisel oli vähenenud, neis asendasid palgasõdurid. Sparta hegemoonia.Hegemoonia tõi kaasa muutused Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust. Järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha. samas spartiaadide hulk vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega. 10 000 retk Aasiasse. 401 a. eKr alustas Kyros enam kui 10 000 kreeka hopliididiga eesotsas sõjaretke Artaxerxese vastu. kYROSE vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse ja purustas vastased Kunaxa lahingus. Kreeka sõjamehed murdsid tänapäeva Kurdistani musta mere kagurannikule.
linnriikide iseseisvus. Polised · Sparta asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas, tuumik koosnes neljast külast, nende ja lähiümbruse elanikud olid spartiaadid eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid muude valdkondadega tegeles 30-liikmeline vanemate nõukogu suures vähemuses sprartiaadid olid kodanikud, muu elanikkond koosnes põhiliselt spartiaadide orjadest ning ülejäänud Lakoonia elanikest kodanike kasvatamise süsteem range ühiskondlik kord summutas loomingulise, vaimukultuur peaaegu puudus · Ateena asus Kesk-Kreekas, ühendas Atika algne aristokraatlik võim hakkas 6. sajandil taanduma - Solon andis rahvale senisest suuremad võimalused poliitikas kaasarääkimiseks, suurenes rahvakoosolekute tähtsus Periklese ajal (5
vilja kasvatada ei saanud, seetõttu ostsid nad seda egiptlastelt. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud,
annaabi.ee 
