nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa . Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse. Ilmselt polnud orjad oma sihtides kuigi üksmeelsed , kuid siiski liikus vägi põhjast Itaalia lõunatippu lootes pääseda Sitsiilia saarele . Nad leppisid piraatidega kokku , et nad viivad nad oma laevadega üle mere , kuid piraadid ei pidanud oma lubadusest kinni . Mõned ülestõusnud provisid üle mere pääseda parvedel , aga nad hukkusid tormis . Spartacusel ei jäänud muud üle kui pöörduda oma väega tagasi põhja suunda . Varsti toimus Crassuse leeginäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing . Spartacus püüdis koos oma parimate võitlejatega tungida läbi roomlaste Crassuseni , et teda tappa . Spartacus võitles hästi , isegi kui tema lahinguratsu surma sai . Ta oli vapustav mõõgavõitleja kuna ta oli elukutseline gladiaator . Ta tappis palju lihtsõdureid , kui ka roomlaste komandöre . Järsku sai Spartacus odaga reide
Kuid ühel öösel murdsid nad müürist läbi ja ootamtu rünnaku tulemusena oli ka kaitseliin nende vastu võimetu. Mõne aja pärast toimus Crassuse leegionäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing. Spartacuse eesmärgiks oli koos gladiaatoritega tungida kuni Crassuseni ja ta tappa, et vaenlaste ridades segadust külvata. Spartacuse lahiguratsu küll surija Spartacus Crassuseni ei jõudnud, kuid ta tappis palju tähtsaid vastaste mehi ja ka tavalisi sõdureid. Lõpuks sai Spartacusel jalg haavata ja kaua ta ühel jalal vastu ei pidanud. Ta piirati sisse ja tapeti. Orjade ülestõus oli lõpuks maha surutud ja tuhended orjad, kes kätte saadi, löödi Via Appia äärde teiste orjade hirmutamiseks risti. Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Tal oli vaja roomlast poolehoidu niiet ta lasi taastada Mariuse kujud. Aastal 59eKr valiti ta konsuliks
Tema käe all võitles mitmetuhandeline armee sellise visaduse ja vaprusega, et neil ei suutnud vastu panna isegi hästi organiseeritud väeüksused. Nii hakkas ta vallutama ja röövima väikesi linnu. Ülestõusnud külvasid kõikjale kaost ning surma. Kuid orjad ning vaene maa- ning linnarahvas võttis Spartacust vastu mitte vallutaja, vaid vabastajana. Rooma oli murelik millised abinõusid võtta tarvitusele? Rooma pani välja võimsa maakaitseväe. Spartacusel oli aga eelis, teda toetasid kohalikud elanikud, kes teadsid igasuguseid teid ja radu. See oli Spartacusele tema taktikas suureks abiks. Ta ründas vastaseid ootamatult ning võitis. Spartacuse väejuhitalent kasvas iga lahingu, iga võitluse käigus. Ta näitas end mitte ainult oskusliku taktiku, vaid ka kogenud strateegina. Ühel ilusal päeval, aga õnnestus vastastel Spartacuse laagrile nii oskuslikult läheneda, et nad sattusid lõksu. Olukord oli keeruline. Osalt meenutas see olukorda
hulgas oli Spartacus. Spartacus oli sündinud Rhodope mägedes Traakias. Ta võeti vangi, kui roomlased ründasid Traakiat. Tema jõu tõttu arvati ta leegioni ning hiljem määrati dekaaniks ja sai autasuks pärja corona civica. Kui roomlased ründasid uuesti ta kodumaad, põgenes ta ning asus roomlaste vastu võitlema. Pärast vigasaamist võeti ta uuesti kinni, kuid surmanuhtluse asemel mõisteti ta teenima gladiaatorina. Seekord laskis lanista Actianus Spartacusel esmakordselt esineda tsirkuses toimuvas võitluses, sest gladiaator oli talle palju maksma läinud või ta lihtsalt hindas Spartacust tema võimete poolest. Tänu seninähtamatule osavusele oli Spartacus selles pikas, üle tunni kestnud võitluses saanud vaid kolm kerget haava ning seisis üksi nelja vastase vastu. Kuigi Spartacus arvas, et ta oli kadunud, võitis ta selle võitluse, päästes ka oma sõbra, kes oli määratud ta vastaseks Crixuse
polnud midagi võrreldes tema hingeliste piinadega. See viis ta meeleheitele. Mehed kõmpisid edasi. Väravateni jõudes, tõmbasid nad hinge, igaksjuhuks, kuna äkki antsi valvuritele käsk linna sissetulijat arreteerida. Niipea kui nad olid väravast läbi, kihutasid nad joostes Lentulus Battiadese kooli poole, see asus linna kõige kaugemas kvartalis. Kohale jõudes leidsid nad kooli müüris varisenud koha, kust nad kavatsesid üle ronida. Kui Enomaios sai lihtsalt üle, läks Spartacusel hullemini. Tema vigastatud käe tõttu oli Spartacus nõrkemas füüsilisest ja moraalsest kannatusest. Gladiaatorite juurde jõudes hakati plaane tegema nende vabastamiseks. Nad pidid ühte relvalattu sisse murdma, Spartacus ja Enomaios võitlesid nagu näljased tiigrid veel kahe seltsimehe kõrval, kuid relvalao plaan neil ebaõnnestus ning nad tõrjuti tagasi. Gladiaatorid olid sunnitud põgenema ning varjupaika otsima Vesuuvil
annaabi.ee 
