· taastati kauplemisvabadus · kaotati tasuta kommunaalteenused ja tasuta transport · alates 1924. aastast hakati töölistele palka maksma jälle rahas (kuni selle ajani oli makstud natuuras) · hinnang uuele majanduspoliitikale: areng kiirenes, tööliste huvitatus tõusis, rajati palju eraettevõtteid Rahareform · teostati 1922-1924 · võeti kasutusele kõva valuuta - tservoonets, mis oli kulla alusel · perioodil 1922-1924 vahetati vana raha (sovznakid) tservoonetsite vastu. 1924. aasta veebruariks olid kõik vanad rahad vahetatud (1 tservoonets = 60 000 sovznakki. Ainuke kord NSV Liidu ajaloos, kui selle riigi raha oli maailmaturul kõrges hinnas! (Hiljem seoses industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaotab raha jälle oma väärtuse). Punane terror · ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli
räägitud ajastu emotsioone. 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad, Saksa okupatsiooni idamargad, Soome margad, duuma rublad ja Kerenski rahad. Samas mainib ajaloodoktor Jüri Ant, et nende kõrvale tulid veel Judenitsi rahad ja Nõukogude Vene sovznakid. 1918. aasta 30. novembril deklareeris Ajutine Valitsus, et Eesti rahaühikuks on mark, mis võrdub Soome margaga. Sellest kirjutab Leho Lõhmus (ajakiri Mees, 1996, nr 8, lk 20): ,,Samas määrati kindlaks kursid teiste rahaühikutega , millega eelmised võimud olid riigi üle ujutanud. Nii oli Eesti mark korraga seotud mite kiiresti väärtust kaotava rahaga, kuna tal endal tegelikult sisuline väärtus definitsioonid puudus". Hakati valmistama esimesi rahakavandeid
Iseseisvus aga tähendas suuri muudatusi kadusid nii toorainebaasid kui turud, sest majandussidemed Venemaaga katkesid. Allesjäänud tööstusettevõtted ei suutnud Lääne-Euroopa turgudel konkureerida. Pealegi oli sõja ajal, aastail 1915-1917 mitmed moodsa sisseseadega tehased Venemaale evakueeritud. Muret tegi veel kapitali (vajaliku raha) vähesus, rahva madal ostujõud ja raha ebastabiilsus. Käibel olid korraga tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad, punase Venemaa raha /sovznakid/; Saksa, Soome ja Eesti enda margad. Oma raha eriti ei usaldatud ning selle inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (okt. 1919 1 $=52 marka; dets. 1920 1$=379 marka). Pisut taastas usaldust oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega
Iseseisvus aga tähendas suuri muudatusi kadusid nii toorainebaasid kui turud, sest majandussidemed Venemaaga katkesid. Allesjäänud tööstusettevõtted ei suutnud Lääne-Euroopa turgudel konkureerida. Pealegi oli sõja ajal, aastail 1915- 1917 mitmed moodsa sisseseadega tehased Venemaale evakueeritud. Muret tegi veel kapitali (vajaliku raha) vähesus, rahva madal ostujõud ja raha ebastabiilsus. Käibel olid korraga tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad, punase Venemaa raha /sovznakid/; Saksa, Soome ja Eesti enda margad. Oma raha eriti ei usaldatud ning selle inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (okt. 1919 1 $=52 marka; dets. 1920 1$=379 marka). Pisut taastas usaldust oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega
annaabi.ee 
