SOVETID MÄNGISID LOODUSEGA SUPERVILI · Agronoom Trofim Denissovits Lõssenko lubas 1930. aastatel lõpetada nälja Nõukogude liidus. · Mattes seemned lumehange, aretas ta talinisu, mida võis külvata sügisel ja mis jäi maapinda kogu talveks. · Pikem kasvuperiood tõi suurema saagi. · Lõssenko arvas, et koristatud talinisu seemned on külmas kasvamise ära õppinud. · Järgmine saak ikaldus, sest seemned hävisid külmunud maapinnas. SUPERSOLDAT · Stalin soovis omale armeed, kes ei esitaks küsimusi. · 1925. aastal võttis Stalin ühendust Leningradi Teaduste Akadeemia bioloogi ja kunstliku seemendamise eksperdi Ilja Ivanovits Ivanoviga. · 1926. aastal ekspeditsioon Lääne- Aafrikasse. (3 ebaõnnestunud katset, 15 ahviga NSVLi) · 1929. aastal suri ainus ellujäänud ahv orangutan Tarzan. · Katsed peatati ja 1930. a saadeti Ivanov eksiili, kus ta 2 aasta...
nädalat, maksimaalselt 2,5 kuni kolm kuud." Innustavad arvud, millele kuigi neid uskuda on raske ei mõista ma vastu vaielda. Küll vaidlen vastu tema teisele teesile. Kui Tartu on langenud, Suurel Emajõel rinne läbi murtud ja Sinimägedeski olukord kriitiline, palub Tallinn Moskvalt rahu. Moskva tingimused saavad olema rängad, aga rahu sõlmitakse ja tänu vastuhakule säilib riigi formaalne iseseisvus. Sõjavangide saatus No kuulge! Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi. Meie saatus olnuks tingimusteta kapitulatsioon ja 50 000 60 000 sõjavangi. Kui kaugele oleks türann läinud oma kättemaksus vastuhakanud rahvale, jäi õnneks nägemata. Ent see, mida tegi Stalin sõjavangidega poolakatest sakslasteni , pole kellelegi saladus. Kindlamast
aasta mais, kes võisid SS-mundris mehi näha samuti kui eestlased 1941. aastal hävituspataljonlasi ja Nõukogude aktiviste. Kuid kõik see ei muuda järeldust, et Suvesõjas osalenute võitlus oli võitlus Eesti eest. Metsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist. Mõni päev pärast sõja algust alustasid sovetid Eestis oma tagala julgestamiseks ja "põletatud maa" taktika rakendamiseks nn hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000-5000 Eesti meest, kellest osa olid ideelised kommunistid. Augustis 1941 moodustati hävituspataljonidest Eesti kütipolk, mis hävis septembris Tallinna all peetud lahingutes, ning Narva kütipolk, mille riismed taandusid Venemaale. Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest
sealse pargi põlispuude all konservatooriumi pidulik lõpuaktus ja diplomite kätteandmine. Lõpetajate hulgas oli ka Villem Kapp. Korraldasime mitu kontserti, osa mõisahoones, osa Suure-Jaanis. Pidasime seal ka loengu eesti soololaulust ja Mart Saarest. Näiteid laulis Tiit Kuusik. Ka minu klaverikontsert, mis valmis saksa raadio ülesandel ja Riigi Ringhäälingu tellimusel, kanti Lahmusel kahel klaveril ette, solistiks Artur Lemba. Juba tookord oli selge, et kui sovetid Eesti uuesti okupeerivad, tuleb põgeneda. Tegin sellekohase ettepaneku Villemile. Lubas, kuid lõpuks siiski jäi. Ja tegi õigesti. Temal sovettide silmis minuväärset patukoormat polnud ja Eestisse oli temataolisi mehi hädasti vaja. Pärast pidasime kirjavahetust. Lahmuselt on pärit ka mitu helitööd, nende hulgas 6-osaline klaverisüit " Lahmuse mälestused". Seal on juttu neist paigust, kus käisin, inimestest, kellega kohtusin ("Taevere vallamajas",
[…] Olles teadlikud sellest, mis õudused olid tabanud juute Saksamaal, lahkusid paljud juudi perekonnad oma Eesti kodudest ja sõitsid Nõukogude Liidu tagalasse. Kuid oli ka neid, eriti haritlaskonna seas, kes kinnitasid, et hirmu ja õuduse jutud ei pea paika, eriti nii vana ja sügava kultuuriga rahvas, Goethe, Schilleri ja Beethoveni rahvas ei või iialgi nii madalale langeda...Nad jäid Eestisse. Eestisse jäid ka mitmed jõukamad juudi perekonnad, kelle sugulasi ja tuttavaid olid sovetid neljateistkümnendal juunil Siberisse küüditanud. Nii ühed kui teised pidid veenduma selles, et natside Saksamaal pole midagi ühist Euroopa humanistliku kultuuri sünnimaaga. […] Ruth Rubin oli Dagmar. Normeti kasuõe Helga Tõnsoni parim sõbratar ja pinginaaber. […] Sõja puhkemisel olid tüdrukud 14-aastased. Kui Ruth sai teada, et Helga evakueerub perekonnaga Nõukogude Liidu tagalasse, kuna tema kasuisa on juut, siis teatas Ruth kodus, et tema tahab samuti tagalasse evakueeruda
annaabi.ee 
