teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? On pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna tõhusa toimimise ja innovatiivse majanduse sihis, et tõsta inimeste heaolu. 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolm perioodi: - Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks
tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse omandamine, töötlemine ja levitamine/jagamine. Haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss nii riikide kui organisatsioonide jaoks (teadmised pole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss) 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek.
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Infoühiskonna definitsioonid Infoühiskonna mõtestamist võib valdkondade kaupa jaotada kolme rühma: Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism, millest tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. Kuna muutusi on toimunud erinevates sektorites ja erinevate teemadega seoses, tekib alati ka küsimus, kas infoühiskond on fenomen, mis hõlmab peamiselt lihtsalt mõnda majandussektorit või väikest hulka sotsiaalseid tegevusi, või on see midagi märksa suuremat ja olulisemat? Infoühiskond ei ole lihtsalt sotsiaalteaduslik või majandusteaduslik kontseptsioon
Käsitlusviiside puhul võib eristada teoreetilist ja rakenduslikku käsitlust. Nende põhiline erinevus seisneb, kas põhirõhk on asetatud teoreetilistele või praktilistele probleemidele. 41 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 23-28 Süsteemiteooria Majandusteooria Sotsiaalsed ja Majanduslik käitu- Otsustamisteooria sotsiotehnilised mine, arvestus, Sotsioloogia, süsteemid efektiivsus sotsiaalpsüh- loogia Ratsionaalne Grupi valik käitumine Juhtimis-