Jacob Moreno (1889-1974) sotsiomeetria, teadus sotsialsetest võrgustikest. Sotsiomeetriline küsitlus lastakse kõikidel grupi liikmetel öelda, milline ülejäänud grupi liikmetest talle kõige rohkem meeldib (või kellega ta tahaks koos töötada, mängida, vestelda vms.). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita. Sellise küsitluse tulemusena võib igas grupis välja selgitada 5 sotsiomeetrilist staatust: 1. Populaarsed grupiliikmed need keda hästi teatakse ja kellesse hästi suhtutakse. 2. Tõrjutud need keda teatakse ja kellesse suhtutakse negatiivselt. 3. Unustatud need keda eriti tähele ei panda. 4. Vastuolulised need kes paistavad silma, kellesse halvasti ei suhtuta, aga kelle suhtes puudub ka üldine heakskiit. 5. Keskmised Võrgustikuanalüüs (network analysis) Erinevalt sotsiomeetriast analüüsib reaalseid suhteid (mitte eelistusi).
Koostöö on pikemas perspektiivis kasulikum, sest kui üks petab, siis petab ka teine ning mõlemad saavad lõpuks kahju. Petmisega kasu ei saa. 48. Jacob Moreno sotsiomeetria uuritakse inimeste vahelisi eelistusi. Sotsiomeetriline küsitlus grupiliikmetelt küsitakse, milline grupiliige neile kõige rohkem meeldibselgitatakse välja, milliseid valitakse kõige rohkem ja milliseid kõige vähem. Selle järgi saab välja tuua 5 sotsiomeetrilist staatust: populaarne, tõrjutud, unustatud, vastuoluline, keskmine. 49. Mark Granovetter võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib,
koolis", kuidas suhtuvad ülejäänud õpilased klassis ainukesse kuulmispuudega õpilasse. Eakaaslaste hinnangu (ing.k. - peer rating) korral pidid õpilased panema 5-palli süsteemis hinde õpilaste piltidele. Sellest uurimustest selgus, et kurdid õpilased ei saanud märgatavalt halvemaid hindeid kui kuuljad lapsed. Üheksast lapsest kolm olid asetatud madalamale, neli keskele ning kaks õpilast said väga kõrge hinde. Tvingstedt (1993) kasutas lisaks intervjuule uurimiseks ka sotsiomeetrilist testi. Sellest selgus, et paljud kuulmislangusega õpilased tavaklassis tunnevad end tõrjutuna. Sotsiomeetrilisest testist selgus, et paljud 7.-11. klassi õpilastest, tavaliselt need, kes kasutavad kuulmisaparaate, omavad vaevalt ühtegi sõpra. Noorematest õpilastest (1.-6.klass) 70% on rahul oma suhetega eakaaslastega. Autori arvates seisneb nooremate ja vanemate õpilaste vahe selles,
häbelik suhtlemisjulge 7. sentimentaalsuseta tundeõrn 8. usaldav- kahtlustav 9. asjalik mõtisklev 10. lihtsameelne läbinägelik Raamatus oli toodud kõigi omaduste pikemad kirjeldused, mis põhinevad 16PF testimanuaalil (manuaali eestindamisel osalesid psühholoogid) L-, Q-, ja O-andmed Cattell kasutas oma uuringuis kolme liiki andmeid: L-, Q-, ja O-andmed. L-andmed saadakse inimese vaatlemisel igapäevases tegevuses. L-andmete saamiseks on kasutatud ka sotsiomeetrilist hindamist: koolis näiteks asuvad kõik eksperdi rolli ja annavad hinnanguid kaasõpilaste ning iseenda kohta. Siingi võetakse arvesse keskmised tulemused. Q-andmed saadakse isiksuse küsimustike abil. Isiksuse küsimustikud on subjektiivsed enesearuande testid. Q-andmed on subjektiivsed ja sisaldavad enam moonutusi. O-andmed saadakse objektiivsete testide abil. Objektiivsete testide puhul luuakse spetsiaalsed mikroolukorrad, mis soodustavad isiksuse põhiomaduste esiletulemist
tundvad inimesed joonega. Jacob Moreno (1889-1974) – sotsiomeetria, teadus sotsialsetest võrgustikest. Sotsiomeetriline küsitlus – lastakse kõikidel grupi liikmetel öelda, milline ülejäänud grupi liikmetest talle kõige rohkem meeldib (või kellega ta tahaks koos töötada, mängida, vestelda vms.). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita. Sellise küsitluse tulemusena võib igas grupis välja selgitada 5 sotsiomeetrilist staatust: 1. Populaarsed grupiliikmed – need keda hästi teatakse ja kellesse hästi suhtutakse. 2. Tõrjutud – need keda teatakse ja kellesse suhtutakse negatiivselt. 3. Unustatud – need keda eriti tähele ei panda. 4. Vastuolulised – need kes paistavad silma, kellesse halvasti ei suhtuta, aga kelle suhtes puudub ka üldine heakskiit. 5. Keskmised Võrgustikuanalüüs (network analysis) Erinevalt sotsiomeetriast analüüsib reaalseid suhteid (mitte eelistusi).
annaabi.ee 
