Jaan kaplinski Arvin Aitaja Pärnu Raeküla Kool 9a klass Elu ● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse
vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. Aastal 1968 sai Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastatel 19921995 Riigikokku.
käima. Kuni teismeeani oli tema arvates kool halb koht, kuhu ei tahtnud kunagi minna. Talle meeldis rohkem lugeda raamatuid ja unistada. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli ja peale seda läks õppima 1958-1964 Tartu Ülikooli prantsuse filoloogiat. 2 1.2 Elu teine pool Tööle läks Jaan aastal 1964, kui töötas siis vanemlaborandina Tartu ülikooli arvestuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastal 1968-1970 oli ta eesti kelle kateedri aspirant ning hiljem Tallinna Botaanikaaias nooremteadur ja pärast vaneminsener. Seal tuli tal tegeleda palju inimeste ja loodusega seotud küsimustega. Selle aja sees ehk aastal 1969 abiellus Jaan Tiia Toometiga, kes on samuti eesti kirjanik. Sellest abielust on tal ka kolm poega ja üks tütar. Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige
Jaan Kaplinski Elukäik Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal-ja rakenduslingvistikat.Ta töötas 19641972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris, oli 19681970 eesti keele kateedri aspirant ja 19741980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 19831988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.Hiljem on ta tegutsenud vabakutselisena. 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
kokku ligikaudu sajaks koondtunnuseks. Ka EMORi turu- ja tarbimisküsitlustes ulatub algtunnuste arv tihti üle 1000. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna värskes suurküsitluses (dets 2002) on 800 algtunnust. · Suurendada tulemuste usaldusväärsust Koondtunnus võimaldab usaldusväärsemalt välja tuua ühiskonnas levinud tendentse kui üksiktunnus. Tulemuste analüüs indekseid ja tüpoloogiaid kasutades võimaldab ellu viia TRÜ Sotsioloogialaboris juba 1970ndate algul väljakujunenud metodoloogilist põhimõtet: Mõõda detailselt, konkreetsete (sageli kaudsete) indikaatorite kaudu, analüüsi üldistatult. Indeksite moodustamise protseduur: 1. Leida ühismõõdustaja, mis ühendaks omavahel mitmed algtunnused. Ühismõõdustaja kajastub koondtunnuse nimes, indeksi moodustamine tähendab iga vastaja jaoks punktikogumist koondtunnuse (ühismõõdustaja) skaalal.
· Sellest tulenev vajadus repertuaari sagedamini uuendada · Repertuaaris ühelt poolt komöödiad, teisalt klassika Merle Karusoo (1944) · Nn sotsioloogilise teatri esindaja · Oli õppinud Viljandi kultuurikoolis näitejuhtimist, TRÜ-s eesti filoloogiat ja Vanemuise stuudios näitlemist, 1976. lõpetas Lavakunstikateedri 7. lennu ja 1999 kaitses TPÜ magistritöö · Töötanud väga mitmekesistel aladel, sh TRÜ sotsioloogialaboris · Pirgu Arenduskeskuse mälusektor ja teatritrupp Karusoo lavastusi: · Vilde ,,Tabamata ime" 1975 · Tuglase ,,Popi ja Huhuu" 1975 · ,,Olen 13-aastane" 1980 aluseks võetud kooliõpilaste kirjandid · ,,Meie elulood" 1982 · ,,Kui ruumid on täis" 1982 · ,,Aruanne (Ella Kaljase päevik)" 1987 · ,,Täieline Eesti Vabariik" 1992 · ,,Laste ristiretk" 1997 · ,,Kured läinud, kurjad ilmad" 1997
annaabi.ee 
