1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest
Väga paljud metafoorid on seotud selliste suhetega nagu: üleval-all, sees-väljas, ees-taga. Õnnelik on alati seotud üleval prositsiooniga ja kurbus all. (Lääne-Euroopa traditsioon). Diskursuse teooria Keel = tähtistaja ja tähistatav. Sotsiolingvistika Sotsiolingvistika jagatakse mõnikord kaheks: ühe poole tuuma moodustab arusaam, et keel varieerub ja selle varieerumisel on omad seosed keelekasutajate sotsiaalsete omaduste ja situatsioonidega, milles keelt kasutatakse. Teise poole sotsiolingvistikast moodustab keele ja ühiskonna suhete analüüs (mõnikord nimetatud ka keelesotsioloogikas), mis tegeleb keelekorraldusteooria, kakskeelsuse ja keelekontaktide, keeleliste arvamuste jms. Uurimisteemadeks on verbaalse keele kasutuse ja ühiskonna suhted. Meetodid kuidas neid uuritakse jagatakse kvalitatiivseteks (keele kasutuse ja situatsiooni suhtega) ja kvantitatiivseks( keelekasutaja ka keele suhe). Sotsiosemiootika
III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia Eelnev ülevaade näitas meile mitut asja. 1. Esiteks, keelestrateegia peab määratlema selle, milliseid keeleteaduslikke uurimusi ja mil määral tuleb järgnevatel aastatel rahastada. Sellest seisukohast on oluline, et rahastamisest ei jääks välja sotsiolingvistilised uuringud. Selleks on rida olulisi põhjusi. Esiteks, eesti keeleteadus laiemalt ning osalt ka keele ja ühiskonna suhete uurimine on elanud lääne sotsiolingvistikast küllalt erinevas maailmas. Suurem osa rahvusvahelise sotsiolingvistika mõistetest on eesti keeleuurimises (ja siis ka eesti ühiskonna keelelises teadvuses) lihtsalt olematud. See kajastub juba erinevas ja eesti keeleteaduses siinkirjutaja arvates üsna ebaadekvaatses terminoloogias. Seda terminoloogilist ebakindlust on peegeldanud ka keelestrateegia töörühma tegevus. Oleks kindlasti vaja, et vähemalt põhilistes terminites valitseks selgus kahes mõttes
ravitakse ning kuskil ei tee vastuolu klassikalise teooriaga oskuskeele toimimist võimatuks. Raskendab, aga ei tee võimatuks, ja klassikaline teooria ei oska seletada, miks ei tee võimatuks. 9.2 Uuemad terminoloogiateooriad Sotsioterminoloogia Alates 1970-ndate aastate lõpust on Viini koolkonna normeeriva suunitluse vastu sõna võtnud Alain Rey, Yves Gambier, François Gaudin jt, pidades reaalsusega paremini seotuks deskriptiivset ja sotsiolingvistikast lähtuvat terminoloogiatööd. Gaudinilt, kes on rajanud nn Roueni sotsioterminoloogia koolkonna (vt ülevaade Gaudin 2003), pärinebki lõigu pealkiri. Sotsiolingvistika võimaldab oskussõnavara objektiivset normi kirjeldada ja analüüsida ilma subjektiivseid hinnanguid andmata. Palju tähelepanu spetsialistide tegeliku kasutuse uurimisele sotsiolingvistika meetoditega pöörab ka Quebeci terminoloogiakoolkonna seisukohti järgiv organisatsioon Office de la langue française du Québec
annaabi.ee 
