0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II
Tulemusi: inimesed on keeleliselt rohkem mõjutatud nende keelest, kes kuuluvad nendega samasse sotsiaalsesse gruppi. Inimesed, kes on gruppi hästi integreerunud, kasutavad erinevate omadustega keelt, kui need, kes pole, sest nendele on grupi mõju väiksem. Mida tihedam on inimeste side võrguga, seda sarnasem on nende keelekasutus ning paremini võrkudesse kaasatud inimesed kasutavad kõige sagedamini keele regionaalseid variante. Eesti keele sotsiaalne varieerumine sotsiolektide uurimused eesti keele kohta puuduvad klasside ja keele suhetele keskenduvad tööd, nud/nd uurimine, h häälduse varieerumine, grupitöö Manilaiu keelemuutuste kohta , uurimine Mulgi murde verbi kohta, võru kõnekeele varieerumine. Eesti eripära uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju, pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad.
sõlmpunktid ehk platood seega: mitte hierarhiline, vaid tasapinnaline struktuur. 1. Kuidas on võimalik läheneda kirjandusteosele? 1) Autonoomne lähenemine huvitutakse objekti sisemistest omadustest 2) Heteronoomne kirjandus kui süsteem, mis on osa suuremast tervikust 2. Mida uurib kirjandussotsioloogia? Uurib kirjanduse ja ühiskonna vahelisi seoseid/suhteid. 3. Nimetage kirjandussotsioloogia 3 põhisuundumust. 1) tekstisotsioloogiline (sotsiolektide, diskursuste analüüs) 2) institutsiooniline (kirjandus kui ühiskonda teatud eesmärgil säilitav ja reg inst) 3) empiiriline (kirjanduse loomise, vastuvõtu, vahendamise ja nende seoste analüüs) 4. Mis on kirjandussüsteem? Millistest aspektidest see koosneb? Kuidas see seostub kirjanduse loomise protsessi erinevate etappidega? Kirjandussüsteem on erinevate osapoolte koostoime ja kokkumäng. Osapooled 1) Looja 2) Levitaja 3) Vastuvõtja 4) Järeltöötaja
partiklid. – Akadeemia 8, 1772–1806.
Hennoste, Tiit 2002. Suulise kõne uurimine ja sõnaliigi probleemid. – Teoreetiline
keeleteadus Eestis. Toim. Haldur Õim. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli
toimetised 4. Tartu: Tartu Ülikool, 56–73.
Hennoste, Tiit 2002. Keelekasutuse uurimine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Toim.
Mati Erelt; http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/keelekasutus.pdf.
Vaadatud 17.11.2014.
Hennoste, Tiit 2003. Eesti sotsiolektide seisund. Uurimistöö. Tartu: Tartu Ülikool.
20
Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisse eesti keelde. – Oma Keel 1;
http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2000_1/OK_2000-1_09.pdf. Vaadatud
19.11.2014.
Keevallik, Leelo 1994.
annaabi.ee 
