ja innovatiivseid poliitikameetmeid, kasutades selgelt nähtavat sünergiat keskkonnapoliitika ja majandusarengu vahel. Seega on eesmärgiks üha rohkem lõimida keskkonnapoliitikat teiste poliitikasektoritega, eriti tootmisega tegelevatega] Kaks lähenemist: - tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi ja nende levitamist) - sotsiokraatiline / sotsiokultuuriline (nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine) Kohaturundus - koha kujundamine-arendamine viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse külastajate ja investorite ootustele) Sihtkoha brändimine - brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja -distsipliinide
Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus: Tarbimine ning keskkonnakahju Hüpertarbimine/ületarbimine Kasvu piirid ja jätkusuutlik areng Jätkusuutlik ühiskond Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine
Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Ökoloogiline moderniseerumine (probleeme lahendadamine poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu) – • Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) • Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine 4. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, nt: - majandus, religioon, perekond, haridus Institutsioonide funktsioon majanduselus
Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine, roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil. Ökoloogiline moderniseerumine Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine IV Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, perekond, haridus) Institutsioonide funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste ligitiimsust
Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut) Ökoloogilised moderniseerumise kaks lähenemist 1. Tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust ja stimuleerida neid uuendusi ja nende levitamist) 2. Sotsiokraatiline/sotsiokultuuriline (nt elustiil, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutumine) MAJANDUS ÜHISKONNAS Institutsioonide funktsioon majanduselus Institutsioonid teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, võimaldab luua stabiilsust (eluvaldkonna tasandil nt. majandus, religion, perekond, haridus. II tasandi institutsioonid nt. turg,
annaabi.ee 
