Ungari juhtkond taganeb, Imre Nagy võetakse tagasi parteisse, 24. okt saab ta peaministriks. Nagy kutsub rahvast mitte relvi haarama, vaid kasutama rahumeelseid vahendeid. Kuid on juba hilja. Ülestõus levib kiiresti üle Ungari. Isetegevuslikud revolutsioonikomiteed ja töölisnõukogud ajavad kommunistlikud võimuorganid laiali ja võtavad võimu enda kätte. Ülestõusnud rahva nõudmised on ülddemokraatlikud ning üldsegi mitte sotsialismivastased: Nõukogude väed tuleb Ungarist välja viia, korraldada salajase hääletamisega vabad valimised ning likvideerida üheparteisüsteem. 31.okt antakse luba teiste parteide tegutsemiseks. 1.nov kuulutab Nagy Ungari erapooletuks, Ungari loobub osalemast Varssavi Paktis ja palub abi ÜRO-lt. 4. nov varahommikul siseneb ligi 1000 Nõukogude armee tanki Budapesti, Nõukogude lennukid pommitavad linna, üldse tungib Ungarisse 15 Nõukogude diviisi, ühtekokku 2500 tanki
Moskva keelas selle ära ning sellest tekkisid rahvarahutused, mille VLO maha surus. Poola kriisid Kogu sotsialismi kehtimise ajal oli üks rahutumaid piirkondi Poola. See oli ka üks vaesemaid riike. 50-ndatel, 70-80-ndatel olid seal pidevad rahutused. Populaarsus kogus ametiühing "Solidaarsus" ja esimees Lech Walea. Liikumine viis sotsialismi lagunemiseni Poolas. Breznevi doktriin Peale Praha Kevadet teatas NSVL keskvalitsus Moskvas, et tal on õigus ja kohustus maha suruda kõik sotsialismivastased väljaastumised maailmas. Kuna sel ajal oli partei peasekretäriks Leonid Breznev, nimetataksegi seda seisukohta Breznevi doktriiniks. Rahvusvahelised suhted 80-ndatel. Perestroika. NSVL USA suhted olid juba Hrustsovi ajal soojenenud. 1985 aastal võimule saanud Mihhail Gorbatsov parandas olukorda veelgi. Tema oli veendunud, et NSVL tuleb koos hoida, ent see vajab "demokratiseerimist", ümberkorraldusi, käsumajanduse päästmist. Reagan aga nägi, et taktika
Korea ja Taiwan, mis on praegu peetud arenenud riikideks. Pärast sõda 45-60 on näiteks Ida Saksamaa, P-maaa ja Jaapan, mis said kiirelt oma jõu tagasi, kui tõid uut kapitali sisse, mis WWII ajal välja läks. 50ndatel algas konvergents vaikselt ja kestab seni. 33. Soome XX sajandil Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, ehkki üldjoontes tugeva autonoomiaga; 1917. kuulutas end pärast Oktoobrirevolutsiooni iseseisvaks, bolševistid tunnustasid; 1918. alguses kodusõda – valgete (sotsialismivastased) ja punaste (töölised-talupojad) vahel; lühiajaliselt kuulutati 1918. välja kuningriik (kuningaks saksa prints Frederick), ent pärast Saksa keisririigi kokkuvarisemist vabariik; maareformidega 1920ndail lammutati mõisamajandus, maa jagati talupoegadele; pärast Tartu rahulepingut 1920. aastal loovutas Ida-Karjala Nõukogude Venemaale, 1940. aastal evakueeriti Karjala elanikkond; 1920ndate lõpul tekkis Lapua liikumine (quasifašistid), hiljem keelustati; Teise
Sooviti ka läbi viia reforme mis teevad sotsialistid ja nende organisatsioonid tarbetuks. Saksamaa saab Biscmarcki eestvedamisel Euroopa arenenuima sotsiaalseadusandluse 1880'tel: haiguskindlustus, õnnetuskindlustus, vanaduskindlustus, invaliidsuskindlustus. Sotsialistide populaarsus siiski ei kahane, leitakse, et peaks siiski olema lubatud ka ametiühingud jne. Saksamaa liberaalid ja sotsialistid suhtuvad teatud põlgusega Bismarcki. Sotsialismivastased seadused tühistatakse 1890, siis Bismarck ka lastakse Wilhelm II poolt lahti riigikantsleri ametilt. 1914 ongi Sotsiaaldemokraatlik partei suurim partei. Bismarcki sisepoliitika ei anna soovitud tulemust. Bismarcki liidupoliitika 1871-1890 Annab Saksamaale väga hea tulemuse. Eesmärgiks on Prantsusmaa välispoliitiline isoleerimine nii, et ta ei leiaks endale liitlasi. Bismarck saab hakkama ka sellega, et saavutada kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja
annaabi.ee 
