kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki, seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. 1 Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Sotsialism: · protest olemasoleva vaesuse vastutavad · suurem tähelepanu ühiskonna heaolu vastutavadprotest kapitalistlikku majanduse vastu · usk võrdsusesse,vendlusse ja koostöösse,majandusühisvastutus · suund arenenumaile ühiseluvormidele · Marx:vägivald · Bernsteind:evolutsioon Voolud: 1)kommunism(klassivõitlus,proletariiadi diktatuur,kommunistlik unistuste ühiskond)
Kirikuvastasus (antiklerikalism) Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus. 51. Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus,
tähtsus, ettevõtlusvabadus, vabakonkurents, kodaniku õigused, tööjõu vaba liikumine). Arenesid tööstuskeskused, suured linnad tõid kaasa uued sotsiaalsed probleemid ebavõrdsus, ekspluatatsioon,omakasupüüdlikkus kõik need kodanliku ühiskonna pataloogiad tõid esile sotsialistliku ideoloogia, kelle autorite seisukohalt tuli ühiskond rajada omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismiideoloogia tuumaks on võrdsuse idee. Seda ideed üritati rakendadaka praktilises elus, paraku varisesid need katsed üksteise järel kokku. Kuid nende jälgedes tekkis hiljem mitmasuguseid tarbijate ja tootjate ühistegevusorganisatsioone kooperatsioone. 1840.aastaks oli kapitalism, s.o. eraomandusel ja turumajandusel baseeruv ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Ühiskonna struktuur oli muutunud endine feodaalühiskond, mis tugines seisuste põhimõttele (aadli, vaimulikkonna,
omakasupüüdlikkust, ekspluateerimist. Ühiskond tuleks selle ideoloogia arvates rajada hoopis teistsugustele alustele – omandi ühisele kasutamisele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel. See võimaldaks kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi, võimaldaks kõrvaldada sotsiaal- sed konfliktid (sh sõjad) ning harmoniseerida inimeste- ja rahvastevahelisi suhteid. Sotsialismiideoloogia tuumaks on võrdsuse idee. Praktilises poliitilises tegevuses pöörab sotsialismiideoloogia suurt tähelepanu mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, eriti nendele, mis on seotud töötava elanikkonna heaolu ja sotsiaalse turvalisusega. Pärast II maailmasõda on sotsialistlik ideoloogia keskendunud järgmistele poliitilistele eesmärkidele: 1) poliitiline liberalism ja
annaabi.ee 
