millist teed mööda me ka ei liiguks, tekib meil ühe koha peal tammumise tunne. Isegi tagasi vaadates võime tunda üksnes petlikku rahuldust läbitud maa pikkuse üle, kuna vahemaa meie ja eesmärgi vahel pole proportsionaalselt vähenenud. Inimene, kes otsu- stab püüelda eesmärgi poole, mis juba oma olemuselt on kättesaamatu, määrab oma saatuseks olla pidevalt õnnetu." Kõige tõhusamad piirangud on need, mis ei tule väljastpoolt, vaid eksisteerivad inimese enda mõtetes. Meid sotsialiseeritakse nii, et kultuuri olulisimad elemenedid saavad osaks meie loomusest. Rollid. Ühiskond on kõigi selle liikmete ühislooming. USA sotsioloog Ervinng Goffmani analüüs lähtus sellest, et inimene võib oma olemust väljendada üksnes teatud rolle mängides, st seda esitledes teistele, nt kuri olemist. Tugevate bioloogiliste aheldumiste puudumisel on retsiprooksetest rollidest saanud inimkäitumise koordineerimise mehhanism. Kord ja korraldused
seotud tunnetusega iseenda suhtes ja vastutusega teiste suhtes. On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne. 1982 hakkas rääkima, sellest, et naiste moraal ongi erinev meestega võrreldes. - Arvas, et naisi ja mehi sotsialiseeritakse erinevalt - Jõudis järeldusele, et tüdrukud jõudsid madalamatele astmetele kui poisid - 1982 a avaldas oma teooria Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Moraal on endale kehtestatud normide küsimus. Tasemed : I. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele - indiviidi ellujäämine -ainus murepunkt mina ise
75 mõõdetakse rollide ja funktsioonidega. Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon ja haridus. Igal institutsioonil on omad tunnused: käitumishoiakud ja näidised, sümbolid, pragmaatilised alused, käitumise suulised ja kirjalikud koodeksid, ideoloogia ja ideestik. 10. SUGU JA SEKSUAALSUS 10.1. Seksuaalsus · Seksuaalsus ja sugu mõjutab kõiki inimesi juba sünnist saati sotsialiseeritakse inimesi ühiskonna liikmeteks vastavalt nende soole · Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine · Seksuaalne identiteet ja seksuaalne käitumine on sotsiaalselt konstrueeritavad ja kontrollitavad · Seksuaalsus on ühiskonna sotsiaalne produkt 10.1.1. Sugu · Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu
76 1.4.3.4. Kultuuri ja religiooni mõju Ühiselu jaoks on vajalikud teatavad kokkulepped. Kultuurilise relativismi teooria kohaselt on igal ühiskonnal oma reeglite süsteem. Iga kultuur määrab ise kindlaks oma eesmärgid ja eetika, mida pole võimalik hinnata teise kultuuri eesmärkide ja eetika järgi-põhjal. Suletud ühiskonnas ei teki moraalsuse määratlemisega põhimõttelisi probleeme. Hõimu noorliikmed sotsialiseeritakse ning nad aktsepteerivad ühiselu norme kui endastmõistetavaid. Asi läheb aga väga segaseks siis, kui kultuurid segunevad. Varasemast ühiskonna integratsiooni- vahendist (kultuurist, moraalist, väärtushinnangutest) saab hoopis ühiskonda lõhkuv tegur. Majanduspoliitika lähtub eeldusest, et kultuuri, väärtushinnangute jms puhul ei pea paika õige- vale või hea-halb skaala. Igale indiviidile on tema oma kultuur parim. Majanduspoliitika püüab
annaabi.ee 
