arendav. Referaadi põhisisu jaotasin ma peatükkideks. Nii on lihtsam ja arusaadavam ka lugejale. Esimeses peatükis teen lühida ülevaate piiride seadmise mõttest ja mõttetusest. Püüan ka välja selgitada, kes peaks piire seadma. Teises peatükis teen lühida ülevaate sellest, et lapsed tegelikult vajavad piire, sest piiride puudumine muudab lapsed ebakindlaks ja tasakaalutuks. Kolmandas peatükis teen ülevaate sellest, kuidas lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis. Samuti teen põgusa kokkuvõtte distsiplineerimisese. Dr. Gordoni raamatu järgi saab vanemaid peaaegu eranditult jaotada kolme rühma- ,,võitjad", ,,kaotajad", ja ,,pendeldajad". Neljandas peatükis keskendun sellele, kui kuidas vigadega hakkama saada, kui piire on ületatud. Samuti püüan selgitada seda, et tagajärjed ei ole karistused. Karistus ja tagajörjed on erinevad. Viiendas peatükis püüdsingi välja tuua nõuandeid, kuidas käituda teatud olukordades.
käitumist ise järgi prooviks. Kui laste omavahelised suhted rühmaruumis pingestuvad ning seetõttu kõrvaltvaatajaile laiduväärt eeskuju annavad, peab õpetaja olema ,,vastukaaluks" ehk tasakaalustajaks. See tähendab, et kasvataja peab tooma tähelepanu sinna, kuhu lapsed ise ei oska vaadata või sellele, mille peale mudilased ei tule. Kasvataja peab tegema midagi sellist, mis tooks lastes esile positiivse suhtumise nii teistesse kui ka iseendasse. Õpetaja peab osalema aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast kolme nädalat, kui ta ,,ohvri staatusest" välja astus, hakka tütarlaps ise teisi hammustama, näpistama ja tõukama
Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on laps võimeline õppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta ise käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks
Inimene mina-pilt on pidevas muutumises, kuna iga elusündmus mõjutab inimese mina-pilti. Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti. Identiteet see kuidas inimene iseennast näeb ja määratleb ühelt poolt ning teisalt see, kuidas teised mind näevad ja määratlevad. Identiteet kujuneb läbi sotsialiseerumisprotsessi. Inimene ise on võimeline kujundama seda, kuidas teised meid näevad ja määratlevad. Inimene ei ole sotsialiseerimisprotsessis ainult passiivne pool, vaid aktiivne tegutseja, kes teeb ise oma valikuid. Teisalt: Tegelikult kõik inimese omadused ei ole tekkinud õppimisega, vaid on suhteliselt stabiilsed kogu inimese eluea jooksul avatus, sõbralikkus jms. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest. Üldistatud teised - kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnorimid. 62
annaabi.ee 
