kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes. kultuuritööstuse funktsioon on kapitalistlikele ühiskondadele ideoloogilise legitiimsuse andmine. Massikultuurist ja massikommunikatsioonist on modernses ühiskonnas saanud peamised meelelahutustegevused, mistõttu on need muutunud olulisteks kaasaaegse ühiskonna institutsioonideks. Neil on sotsialiseerimisagentide ja poliitilise reaalsuse vahendajatena tähtis roll. Sellel protsessil on aga märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tagajärjed. kultuuritööstus võimaldab integreerida töölisklassi kapitalistlikesse ühiskondadesse, kaotada ära nende revolutsiooniline potentsiaal, muutes nad tarbimisühiskonna subjektiks. Kultuuritöstus tootab kultuuritarbijaid, kes kohanduvad ühiskonna nõudmistele. > selle tõttu ei tekkinud Marxi eeldatud revolutsiooni.
5. Sotsialiseerimisagendid (mõiste ja liigid). Sotsialiseerimisagendid moodustuvad omavahel teatud seesmiselt seotud grupid. Nende gruppide raames võivad üksikud agendid üksteist asendada ilma, et see oluliselt mõjutaks sotsialiseerumisprotsessi. Kui agentide rühk on defektne, siis on defektne ka nende mõju resultaat. Isikuid, sotsiaalseid gruppe ja institutsioone, kes isiksuse arengut mõjutavad, kasvatavad ja suunavad, nimetatakse sotsialiseermisagentideks. Neli suuremat sotsialiseerimisagentide rühma on: 1)üksikisikud;2)isikute grupid;3)sotsiaalsed institutsioonid;4)ühiskondliku teadvuse materialiseerunud väljendajad(raamatud, kunst jne) Inimese elu erinevatel etappidel omavad tähtsuse erinevad sotsialiseerimisagendid. (perekond, klassikaaslased, vanemad, eakaaslased jne) Sotsialiseeri(u)misprotsessi aluseks on lapsepõlves kodust kaasa saadud pagas. Kui lapsel puuduvad sünnipärased kaasasündinud
arengut mõjutavad, kasvatavad ja suunavad, nimetatakse sotsialiseermisagentideks. Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Sotsialiseerimisagentide rühmad: 1) üksikisikud; 2) isikute grupid; 3) sotsiaalsed institutsioonid; 4) ühiskondliku teadvuse materialiseerunud väljendajad (nt raamatud, kunstiteosed jne). Inimese elu erinevatel etappidel omavad tähtsuse erinevad sotsialiseerimisagendid. (perekond, klassikaaslased, vanemad, eakaaslased jne) Sotsialiseeri(u)misprotsessi aluseks on lapsepõlves kodust kaasa saadud pagas. Kui lapsel puuduvad sünnipärased kaasasündinud suhtumised, siis kujunevad need tal
sotsialiseerijana. Õigusliku sotsialiseerimise agente on raske välja tuua. Kõik sotsialiseerimise agendid tegelevad ka õigusliku sotsialiseerimisega. See, kuidas nad sellega hakkama saavad, sõltub sellest, mida nad ise õigusest teavad ja kuidas nad sellesse suhtuvad ja millises suunas nad tahavad oma hoolealuseid kujundada. On oluline, et sotsialiseerimisagendid on omavahel tugevalt seotud ja moodustavad sotsialiseerimisagentide gruppe, sest samal ajal on sotsialiseerimisagente rohkem kui 1. Kui selles paralleelses töös 1 sotsialiseerijatest jääb varju või ei saa oma ülesannetega nii hästi hakkama kui teised, siis isiksus kujuneb õiguskuulekaks ja tema sotsialiseerumises ei teki väga suuri tõrkeid. Kui aga mingil eluetapil tuleb ette olukord, kus korraga kõik sotsialiseerimisega tegelevad institutsioonid pole oma ülesannete kõrgusel ja tekib lünk sotsialiseerimise protsessis, on oht,
annaabi.ee 
