mõtteviisiga, tasub siiski tähele panna selliste lapsevanemate argumente. (Oja, 2011.) Televisiooni- eelset perioodi on nimetatud ,,kuldseks ajaks", kuna siis oli täiskasvanute ja laste maailm lahus, laste mõtetes valitses süütus ja harmoonia. Televisioon avab lastele ülearu lihtsalt täiskasvanute maailma ja seega põhjustab 6 ,,lapsepõlve kadumise" Televisioon mõjub sotsialiseerijana kui jutuaines laste omavahelises suhtlemises. Et olla teistele hea vestluskaaslane, püütakse teadlikult kursis olla nende telesaadetega, mis on kaaslaste silmis populaarsed. 2006. aastal avaldatud ülevaatlikust uuringust laste meediatarbimise kohta selgub, et suurem osa 7-17 aastastest noortest vaatab päevas televiisorit 2-2,5 tundi. 28 protsenti lastest veedab teleri ees rohkem kui neli tundi. See tähendab, et kui laps alustab
distsiplineeritud käitumiseks. Distsipliini saavutamisele tunnis aitab kaasa klassi üldine töö korraldus. Esiteks on erinevad õppemeetodid võimaluseks õpilaste kaasatöötamise kindlustamiseks. Teseks oleneb õpilaste valmisolek tunnis distsiplineeritult kaasa lüüa õpetaja kujundatud tööharjumustest ja-korrast. Hea õpetaja teeb kõik selleks, et õpilased teaksid tunnis täpselt, millega nad peavad tegelema ka siis, kui õpetaja töötab teiste õpilasega. Õpetaja roll sotsialiseerijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Töö eri kooliastmetes esitab õpetajate isiksuseomadustele erinevaid nõudeid. Algklassides tulevad õppe- kasvatustööga paremini toime need õpetajad, kes on emalikult hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine. Keskastmeklassides sobivad õpetajatele, kes on valmis pühenduma murdeealiste õpilaste
Kool on III kohal. Mõned agendid on teistest rohkem prestiized. See tuleb ilmekalt välja õiguskaitseasutuste juures. On võimalik eristada sotsiaalset ja individuaalset prestiizi. Sotsiaalne seondub sellega, mida arvab mingist institutsioonist ühiskond tervikuna millist palka makstakse. Individuaalne põhineb inimese endal individuaalsetel kogemustel suhetes mingi konkreetse institutsiooniga. Olenevalt sellest, kui suur on prestiiz sotsialiseeritavate hulgas, seda edukam on ta sotsialiseerijana. Õigusliku sotsialiseerimise agente on raske välja tuua. Kõik sotsialiseerimise agendid tegelevad ka õigusliku sotsialiseerimisega. See, kuidas nad sellega hakkama saavad, sõltub sellest, mida nad ise õigusest teavad ja kuidas nad sellesse suhtuvad ja millises suunas nad tahavad oma hoolealuseid kujundada. On oluline, et sotsialiseerimisagendid on omavahel tugevalt seotud ja moodustavad sotsialiseerimisagentide gruppe, sest samal ajal on sotsialiseerimisagente rohkem kui 1
õppeaine vastu; osaleb klassivälistel üritustel; omandab isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskust. Praktilises töös klassiga võtavad need õpilase rolli tahud erinevaid värvinguid. Ühelt poolt vormivad neid õpetaja ideaalsed ootused õpilaste käitumisele ja teiselt poolt tema õpetajatöö kogemused. Distsipliininõuete püstitamisel tuleb õpetajal arvestada nii õpilaste eripära kui ka koolis valitsevaid käitumisharjumusi. Õpetaja roll sotsialiseerijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele. Edukaks õpetajatööks vajalikud isikuomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Kõige tõsisemalt kerkib see esile tunniks vajaliku töökorra ja meeleolu loomisel. Algaja õpetaja tööedukusele võib kooliastme sobivusel olla küllaltki suur mõju
annaabi.ee 
