Küsitlus, kus küsimus: "Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?"; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Mõõtmissühik protsendid (%) Operatsionaliseerimisest Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: Kontsept peab tõesti olema mõõdetav Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? Mis ühikutes me mõõdame? Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus
Noorteprobleemid ja noorsoopoliitikad Noored vastuolulistes oludes: Vabadusi (otsustus või kaasarääkimisõigust) – otsustuspiirid viiakse madalamale või antakse täielik otsutamisõigus (abort) Garantiisid Võimalusi Füüsilist kontrolli Oskusi, emotsioone jms, mida vanemal põlvkonnal on vähem kui noortel Ettekirjutusi Riske Piiranguid Sotsiaalse kontrolli puudumist Nii-naa (sotsiaalteaduslikke) teadmisi ---- Traditsiooniline sotsioloogia noortekäsitlus: Noorte siire – noorukist täiskasvanuks Noored kui lapsepõlvest täisikka suunduv (siirduv) grupp. Noored kui „lõpetamata“ ja täiskasvanud kui „valmisprodukt“. Noorsootöö peab aitama läbi „tormi ja tungi“ perioodi stabiilsesse täisikka. - Kõik eluks vajalikud teadmised pole veel omandatud. Noorus on probleem! – Siirdeperiood on keeruline. Noored ise pole probleem.
• Mõõtmissühik – protsendid (%) Veel operatsionaliseerimisest • Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: – Kontsept peab tõesti olema mõõdetav (nt. armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa) – Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste arv näitab tõesti kodanikeühiskonna aktiivsust ja demokraatia tugevust antud riigis?) – Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitmedimensionaalsed – Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? – Mis ühikutes me mõõdame? (kas toetust valitsusele on parem mõõta näiteks 1- 7 hinnanguskaala või mõnel muul skaalal?) • Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Sealt tihti näha, kuidas on kontsepte operatsionaliseeritud… Mitme-dimesionaalsed kontseptid 1
*** Marxi põhjuslike seoste mudelit võiks kujutada nii: MAJANDUS põhjustab POLIITIKAT ja KULTUURI, mistõttu muutused MAJANDUSES toovad kaasa muutused POLIITIKAS ja KULTUURIS. Järgnev tabel ei kajasta Marxi loogikat selles mõttes, et ta ei räägi ei modernismist ega postmodernismist, ega ka näe ette, et ühiskond just nii muutub, nagu selles tabelis on kujutatud. Tabel väljendab väga lihtsustatud kujul üldtunnustatud sotsiaalteaduslikke arusaamu sellest, kuidas 109 ühiskond on muutunud ning kuidas muutuste algtõugeteks on olnud muutuses tootmisvahendites ja majanduses. Ühiskonna liik Traditsionaalne Modernistlik Postmodernne Peamised Maa-omand Aurumasina (1782) Uutele suhtlus- ja tootmisvahendid leiutamisest alates kommunikatsiooni
annaabi.ee 
