Traditsioonilised andmevormid ei ole võimelised nii suuri koguseid kuvama ja töötlema. Lisaks on big data töötlemiseks enamasti vaja Internetti (andmeallikad) ning töötlusmasinad töötlevad pidevalt uusi sissetulevaid andmeid, millega küsimustik täpselt toime ei tule. Samuti big data’na võivad olla pildid (näiteks astronoomias), aga statistika kuvab kõige sagedamini arvväärtusi. - Missuguseid uusi võimalusi ja riske võib big data tekitada sotsiaalteadlastele (ka majandusteadlastele)? Ühiskonnale üldiselt? Ettevõtetele? Suurandmed muudavad paljude teadlaste elu kõigis valdkondades lihtsamaks. Ettevõtted ja teadlased ei pea tegema mitmeid küsitlusi ja intervjuusid, sest nad saavad vajalikke andmeid suurest andmebaasist. Kuna andmeid uuendatakse pidevalt, on ettevõtte teave üldjuhul ajakohane. Nad teavad alati, mida turul praegu hinnatakse, mida klient vajab.
Nt kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Vaba kõrvalekalletest, soovmõtlemistest. Tulemused oleksid võimalikult asjakohased ja kallutamatud. Võib tekitada erinevate teadusalade vahel pingeid. Mitte universaalne õigsuse, valiidsuse kriteerium, vaid üksikud, eraldiseisvad, kuid siiski autoriteetsed kriteeriumid, mingis antud valdkonnas. Uurija võib ühest küljest olla väga kindel oma arusaamades, teisalt väga tagasihoidlik. 70ndatel pakkus Kuhni töö sotsiaalteadlastele õigsuse tähenduse või teisisõnu objektiivsuse. a 3. interaktiivne või dialektiline tähendus – objekti ja subjekti vahel on erinevus, seega objektile jääb teatud vabadus subjektiivsusele. Uurida, miks võõras kultuuris olevad inimesed teevad nii või teisiti. Dialekt – vastandite kaudu, subjekt, objekt. Teadvustan ennast vaatlejana või uurijana. Mida mina teen uurijana. Kuidas uuritavad suhtuvad uurijasse. Kontekst on oluline, et tõlgendada asju. 17
rahvusliku vaimu (Geist). Herderi ajaloofilosoofia tugineb inimese ajaloolisusele ja küsib nii korraga inimese olemuse järele, tema erinevuse järele loomadest kui ka tema keelelisuse ja rahvuslikkuse järele. Inimese loomusest (ja oluline, et mitte vastupidi nagu Marxil näiteks) on tingitud tema sotsiaalsus, vajadus elada ühiskonnas, mida seob ühine kultuur, keel, kombed. Rahvuskarakter on pakkunud huvi nii filosoofidele, ajaloolastele, antropoloogidele kui ka sotsiaalteadlastele. Sellest kõneles juba Thucydides Antiik-Kreekas ning hiljem Giambattista Vico, Montesquieu ja Karl-Friedrich Moser. Herderit või pidada esimeseks, kes andis sellele kontseptuaalse tähenduse, st hakkas rahvuskarakterit nägema millegi eraldiseisvana, alusena mingi rahvuse defineerimisele. Rahvuskarakteri kontseptsioon loob aluse ka rahvuskultuuri defineerimisele, andes muuhulgas tõuke ka Eesti rahvuslikule liikumisele 19. sajandil. 7
religioosne teadvus religioosne ideoloogia ja psühholoogia religioossed suhted kultuslikud ja mittekultuslikud religioosne tegevus kultuslik ja mittekultuslik religioossed organisatsioonid religioossete gruppide kogumid, kogudused. Religioossed kogemused: läbi aja ja ruumi on väljakujunenud religioonid erinevad oma kultuste ja kultusobjektide poolest. Kuigi uskumustel on palju sarnaseid jooni, on nad paljus ka väga erinevad ja just see erinevus pakubki sotsiaalteadlastele huvi. Sakraalne käitumiste ja objektide kogum, mida peetakse pühaks, jumalikuks, müstiliseks ja seotuks üleloomulike jõududega; Profaanne maine, arusaadav ja mõistetav; Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. 18.1.10
annaabi.ee 
