keskmiselt tootlikkus tõuseb 17%. Juhtimine definitsiooni kohaselt on mõju või võimu avaldamine organisatsioonis või kollektiivis. Max Weber tegi olulise eristuse: võim ja mõju on erinevad. Võim on jõu või sundluse rakendamine. Mõju (autoriteet) on see, kui võimu kasutamine on legitiimne alluvad on nõus sellega, et nende üle rakendatakse võimu. Herbert Simon (1952) - ,,Administrative behaviour" - uuris otsuste tegemise mehhanisme ja mudeleid. Üks kuulsamaid sotsiaalteadlasi 20. sajandil. Kui inimene teeb otsuseid, siis ideaaljuhtudel peaks toimuma nii: meil on eesmärk, mõtleme kõikidele alternatiividele, hindame nende positiivseid-negatiivseid külgi, vaatame saavutamise efektiivsust võrreldes sellega, mida me lõpuks saavutada tahame. Piiratud ratsionaalsuse mudel võtame maailmast mingi osa ja kasutame seda oma otsuste tegemisel. Ühel pool kognitiivne võimekus, teisel keskkonnatingimused, kus peame otsuseid tegema
..................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Kontrolli ja vabaduse dilemma on sotsiaalteadlasi kaua vaevanud. On üritatud mõista, kas indiviidil on üldse valikuvabadust, või mõjutavad kõiki vabade otsustena tunduvaid tegevusi siiski ühiskonnanormid ja sotsiaalne struktuur. Antud dilemmale lahenduse leidmisega on tegelenud paljud teadlased. Saksa filosoof ja majandusteadlane Karl Marx võttis probleemi kokku järgnevalt: ,,Inimesed kujundavad ise enda ajaloo, kuid mitte enda valitud tingimustel." Sama lugu on ka geograafiaga. Inimesed kujundavad selle olles mõjutatud mitmetest
Sissejuhatus sotsioloogiasse Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks, asendades enne seda domineerinud eksistentsialismi. Kui eksistentsialism oli küllaltki anti-sotsioloogiline, siis strukturalism oli palju sotsioloogia-sõbralikum. Claude Levi-Strauss (1908-) Üks 20. sajandi mõjukamaid sotsiaalteadlasi. Levi-Straussi eesmärgiks on inimese mõtlemise üldiste seaduspärade uurimine. Selleks analüüsib ta kultuurilisi nähtusi (nagu sotsiaalse käitumise reeglid, müüdid, religioossed uskumused jne.), mis on inimmõistuse produktid ja seega väljendavad mõtlemise seaduspärasusi. Müüdid, reeglid jms. väljendavad inimmõistuse olemust paremini kui inimeste tegelik käitumine, kuna viimane sõltub veel mitmetest muudest mõjuteguritest peale mõistuse enda
hulkumist, mis on ka hea, kuigi koole ei ole otseselt selle jaoks loodud). Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks, asendades enne seda domineerinud eksistentsialismi. Kui eksistentsialism oli küllaltki anti-sotsioloogiline, siis strukturalism oli palju sotsioloogia-sõbralikum. Claude Levi-Strauss (1908-2009) Üks 20. sajandi mõjukamaid sotsiaalteadlasi. 14 Sissejuhatus sotsioloogiasse Levi-Straussi eesmärgiks on inimese mõtlemise üldiste seaduspärade uurimine. Selleks analüüsib ta kultuurilisi nähtusi (nagu sotsiaalse käitumise reeglid, müüdid, religioossed uskumused jne.), mis on
· pole kohustuslik vaid on soovitatav; · see sotsiaalne informatsioon, mida reaalselt kasutatakse seaduste väljatöötamise juures pole kogutud sellel eesmärgil vaid on kogutud hoopis teiste uuringute tarvis. Sotsiaalse informatsiooni tähendus: Iga inimene iga grupp, iga ese, kannab endas sotsiaalset informatsiooni, mida kasutatakse tahestahtmata ka õiguse mõistmise/rakendamise protsessis. See aspekt on viinud sotsiaalteadlasi niisugusele mõttele, et selleks, et vältida ebaõiglust õigusemõistmisel tuleks üritada kohtuid desotsialiseerida ehk ühiskonnast välja kiskuda. Seda selleks, et päästa õigussubjekte kohtute omavoli eest. Hüpotees, mis on praktikas kinnitust leidund on, et iga üksikisik ehk indiviid on paratamatult sotsiaalse informatsiooni allikas (riietus, soeng, hooldatus, kõne, sõnad, terminid, kui adekvaatselt ta teistega suhtleb, käitumismaneerid).
annaabi.ee 
