Kodutute probleeme ei ole võimalik lahendada korraga ja kiiresti.See protsess on aeganõudev. - Kas Põhiseaduses kirjas olev õigus riigi abile puuduse korral kehtib või mitte?Kui seda ei ole, siis tuleks sotsiaaltööspetsialistidel endil aktiivsemalt otsida abi kõikidelt instantsidelt kodutute abistamiseks (tänavalaste abistamine erivahendite toel on eeskujuks olemas). - Kas tuleks taastada ühiselamute sarnased varjupaikade ja sotsiaalruumide vahepealsed kodutute eluasemed? Seda kasutati juba möödunud sajandi algul Euroopas (näit.Ungaris) ja seda teed minnakse praegu ka Eestis(näit.Pärnus ja Tallinnas Paljassaarel ,,sotsiaalhotelli" ehitus). - Kas tuleks anda kodututele samu hüvitisi, mida saavad teised puudust kannatavad inimesed? Olulisem oleks õpetada neid ise toime tulema ka selle vähesega, mis olemas on (nagu õpetatakse noortekodudes lastekodulapsi).
Ideaalne oleks, et ruumi olemust võiks tootmis-iseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanis määratakse köögi ja söögisaali ruumide vajadus ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ning paigutatakse need. Lisaks planeeritakse sellised detailid nagu vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ning kanalisatsioon. Algusest peale võetakse arvesse ka köögi võimalikku kasvu ja seadmete lisavajadusi. Köögi planeerimisele lisandub köögipersonali sotsiaalruumide, toidu väljastamise ning mustade nõude tagastussõlme planeerimine. Köögi ruumide jaotuse määrab äriidee. 1Planeerimise lähtekohad Suurköögi planeerimise lähtekohana on ehitatava või uuendatava köögi tootmisiseloom. Sellest ilmnevad muu hulgas järgmised andmed: • köögi tüüp (valmistus- ehk keskus-, kuumutus- või väljastusköök ja nende kombinatsioonid) • sööjate arv (selle võimalikud muutused tulevikus • tooraine ettevalmistatuse aste
igapäevases kõnepruugis). 2. Maastikuteaduse teke, olulisemad teadlased ja õpetajad. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. 1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud sotsiaalruumide maakondade, kihelkondade, linnade ja alevite uurimisele. Tartu Ülikoolis maateaduse õpetamisele ja teadustööle aluse pannud Johannes Gabriel Granö õpilastest said August Tammekannust ja Edgar Kantist Eesti esimese iseseisvusaja silmapaistvaimad geograafid. 3. Maastikuteadus Eestis enne II Maailmasõda, teadlased ning millega tegelesid. Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Rahvapärane maastikutunnetus, mis avaldus
Muhu saare uuringud C.C.A. Grewingk- Baltimaade geoloogiline kaart V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija NB! J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik,
annaabi.ee 
