demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtsusest võitluses viletsuse vastu. Klaus Mollenhauer(1928-1998) ühiskonnakriitiline sotsiaaluurimus ja mõtteviis. Herman Giesecke (1932) rõhutab modernse sotsiaalpedagoogika ühiskonakriitilist ja emantsipatoorset olemust ning muutuste vältimatust sotsiaalpedagoogilises mõtteviisis. 1960. aastatel pöördepunkt Saksa traditsioonis realistlik ja emantsipatoorne. Jane Addams (1860-1935) sotsiaalreformistlik programm, mis sai mõjutusi John Dewey progressiivsest kasvatusideedest ja inglise settlement- liikumise ideedest. Bengt Madsen defensiivne ja reaktiivne strateegia muutus ofensiivseks ja preventiivseks. Sotsiaalpedagoogika eesmärgid erinevatel kümnenditel 1950. sõnakuulelik 1960. kohanev 1970. passiivselt normaliseeruv 1980. inimese normaliseerumine tema aktiviseerimise kaudu Sotsiaalpedagoogika areng teadusena on toimunud teadusteoreetiliste ja metodoloogiliste suundade konfliktides.
(J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik). 4) Eesti Tööerakond moodustas väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikemajade omanikud. 5) Asunike koondis eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke. Seisukoht: riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus. (O.Köster, R.Penno, O.Tief). 6) Eesti Sotsialistlike Tööliste Partei sotsiaalreformistlik, ülesandeks oli sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata
kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele. Eesmärk elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine, võitlus tööpuudusega jne. Senini oli toetanud Ajutist Valitsust, kuid 1919.a alguses hakati kritiseerima valget terrorit, et lõpetataks omavolilised hukkamised; kohalike omavalitsuste õiguste laiendamine, et viimased
kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) – eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele. Eesmärk elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine, võitlus tööpuudusega jne. Senini oli toetanud Ajutist Valitsust, kuid 1919.a alguses hakati kritiseerima valget terrorit, et lõpetataks omavolilised hukkamised; kohalike omavalitsuste õiguste laiendamine, et viimased
annaabi.ee 
