2. Arusaamine reaalsusest on seotus spetsiifilise ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga. 3. Teadmised on subjektiivsed, kontekstiga seotud. Teadmisi ei def mitte individuaalselt, vaid kollektiivses protsessis, läbiräägitud arusaamine. 4. Erinevad arusaamad kutsuvad esile erinevat tegevust. Ei ole lõplikku lähenemist. Võimaldab aru saada SP keerukusest dünaamilisus, avatus (teoorias). Suhtlemine sotsiaalpedagoogilises kontekstis. 3 Suhtlemise liigitus: I seoses sotsiaalsete suhete ulatusega (ülalt alla) 1. Intrapersonaalne suhtlemine (enda sees suhtelmine, sisekõne) 2. Interpersonaalne suhtlemine (isikutevaheline) 3. Avalik esinemine 4. Organisatsiooniline suhtlemine 5. Kultuuriline suhtlemine. II seoses vahenditega ja nende puudumisega 1. Vahetu suhtlemine 2. Vahendatud suhtlemine Interpersonaalne suhtlemine
Paul Natorpi(1854-1924) ja Herman Nohli(1879-1960) teoreetilised konstruktsioonid, kus oli ühine idee inimväärikusest, ühiskondlikust demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtsusest võitluses viletsuse vastu. Klaus Mollenhauer(1928-1998) ühiskonnakriitiline sotsiaaluurimus ja mõtteviis. Herman Giesecke (1932) rõhutab modernse sotsiaalpedagoogika ühiskonakriitilist ja emantsipatoorset olemust ning muutuste vältimatust sotsiaalpedagoogilises mõtteviisis. 1960. aastatel pöördepunkt Saksa traditsioonis realistlik ja emantsipatoorne. Jane Addams (1860-1935) sotsiaalreformistlik programm, mis sai mõjutusi John Dewey progressiivsest kasvatusideedest ja inglise settlement- liikumise ideedest. Bengt Madsen defensiivne ja reaktiivne strateegia muutus ofensiivseks ja preventiivseks. Sotsiaalpedagoogika eesmärgid erinevatel kümnenditel 1950. sõnakuulelik 1960. kohanev 1970. passiivselt normaliseeruv 1980
Oluline on küsimus, mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema. Seega on sotsiaalpedagoogilisel teoorial praktiline, funktsionaalne lähtealus (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalpedagoogikale iseloomulik püüe otsida probleemidele praktilisi lahendusi eeldab diskussiooni tegevuse väärtusalustest. Tervik sisaldab teadmiste moodustumist nii selles, kuidas asjad on, kui ka sellest, kuidas need peaksid olema ja kuidas nende suhtes tuleb toimida. Sotsiaalpedagoogilises uurimuses, teoorialoomes ja praktilises tegevuses on vajalik pidev eetiline refleksioon. Sotsiaalpedagoogiline teooria moodustub väärtustest ja tõsiasjadest ning taotleb väärtuste ja tõsiasjade ühtesobitamist (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule
Mäng käib ja kutsud sealt sööma, siis karjuvad lapsed, mitte et neil valus oleks, aga nad karjuvad selleks, et sa ära läheksid. Kui laps ei taha midagi teha, siis tuleb ise hakata midagi tegema, et lapses tekiks huvi. Võtab aega ja energiat. 28. Kuidas toimub juhtumi lahendamine sotsiaalpedagoogikas? Kuidas on, kuidas peaks olema, kuidas tegutseda. Protsesside peatamine on alati enne, nt kiusamine, vägivald (eraldad selle, kes on vägivaldne). 29. Mis on sotsiaalpedagoogilises töös kõige olulisem faktor? Et inimene ise taipaks, et muutus on vajalik. Kui inimene ise ei taipa, siis püsivat muutust ei tule 30. Too välja mõned vead töös lastega? Agressiivne käitumine lapse suhtes Kannatamatus Liigne hoolitsus – kui lapse eakohased tegevused tehakse tema eest ära. Süüdistamine fakte teadmata. Tausta mittearvestamine Lapse eripärade mittearvestamine Lapsega vähene suhtlemine
sotsiaalpedagoogika põhisisu, kujundab sotsiaalpedagoogilise küsimuseasetuse iseloomu; 10 Raamteooria (teadusliku aluse teooriad), mis koosneb sotsiaalpedagoogilise tegevuse teaduslikku alust moodustavate teadusalade teooriatest, nt perekonnateooria, konfliktiteooria. Annavad teadmise, kuidas tegutseda. Puudutab eelkõige neid nähtusi, millega sotsiaalpedagoogilises töös kokku puututakse. Meetoditeooria (meetodid/tööviisid), mis käsitleb sotsiaalpedagoogilisi töömeetodeid - konkreetsed meetodid. Nt juhtumitöö. Need teooriatüübid põimuvad üksteisega. Raamteooria annab sulle meetodi, millele tugineda. Enesemääratlus- ja raamteooria puudumine...võib ohustada meetoditeooriaid...sotsiaalpoliitilise surve tõttu... Sotsiaalpedagoogika teoreetiline alus koosneb paljudest teooriatest; ühendavaks
annaabi.ee 
