Eesti tööelu uuring 2011.a. Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz ÄR12k Oliver Niinas 07.11.12 1. Miks uuritakse töökorraldust? Orienteeritus tööprotsessileja -ülesannetele muutub veelgi olulisemaks teenindussektorija teadmusmajanduse laienemisega. See tõstab esile vajaduse tõhustada koostööd organisatsiooniliikmete vahel ja suurendab vajadust ajapaindlikuks kasutamiseks. Kõik see tähistab uut ajajärku töökorralduses: nüüd räägitakse töö ümber korraldamisest,kus tähtsalkohal on töötajate tegutsemise motiivid ja tööväärtused,mis muutuvad üha enam töökoha ja organisatsioonihinnangute aluseks ning millest sõltub ka töötaja lojaalsus organisatsioonile. Töö, mis on hästi korraldatud,on ...
Oluline ei ole vastus, vaid oskus põhjendada oma valikut. Mõned näited: postindustriaalne ühiskond, sest enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris (2010. aastal 65% töötajatest) teadmusühiskond, sest valitsus arvestab reformidel teadusuuringuid, nt haridusreformiga kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et alates kolmandast katsest viljatusravi ei rahastata, sest alates kolmandast katsest väheneb tunduvalt tõenäosus viljastuda, ei põhinenud konkreetsetel uuringutel ega polnud spetsialistidega läbi arutatud demokraatlik ühiskond, sest toimuvad regulaarsed vabad valimised, on tagatud sõnavabadus ning inimesed kasutavad seda 2. Kuidas tuli Eesti toime siirdeühiskonna probleemidega?
haaranud endale liiga suure portsu ning on võtnud teistelt juhtidelt otsustamis õiguse. Sellega on tegevdirektor teinud justkui diktatuuri, kus kriitika pole aktsepteeritav ja otsustusõigus on ainult temal. Töökultuur on muutunud liiga rangeks ja nende initsiatiiv ja loovus on pärsitud pideva aruandlusega, jättes teisejärguliseks oma tootmisprotsessiga seotud ülesanded. 2. Angermaa juhtimis stiil on liiga autoritaarne ning ülekantud sotsiaalministeeriumist, kuid selline stiil pole kooskõlas ega sobilik tootmisettevõtte eesmärkidega. 3. Põhiprobleemiks ongi Angermaa juhtimisstiil. Juht ei usalda oma alluvaid võttes endale ainuõiguse allkirjastada kõiki lepinguid. Muudatused on vajalikud kuna tootmisettevõtte peab olema innovatiivne, et toota kasumit ning peab kinni pidama tähtaegadest, et säilitada kliendi baasi. Hetkesed tegevdirektori toimingud ainult pikendavad protsesse. 4
Esmalt annab see tunda maal, kus haiglate ebakindla tuleviku tõttu ei suudeta ettenähtud kohti täita. [,,Pärnu Postimees" 13.09.2006] WHO avaldas 2004. a raamatu "10 Health Questions about the 10", kus on ära toodud uute Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiuvaldkonda puudutavad statistilised näitajad. Iga riik esitas oma andmed kehtiva ametliku statistika kohaselt. Eesti kohta esitatud andmed pärinevad Sotsiaalministeeriumist, Riigikogust, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest, Euroopa Komisjoni Eesti delegatsioonilt ning Eesti Euroopa Liidu teabekeskusest. Andmed on esitatud 2002. a näitajate alusel. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga Euroopa Liidu liikmesriikides 2004 Diagrammilt näeme, et Eesti keskmine eeldatav eluiga, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on kõige väiksem. Umbes 72 aastat. Suremus sagedamini esinevatesse haigustesse (100 000 inimese kohta)
võimalused ja vastutus..." (Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Eelnõu. 1. Ptk, § 3). Siiski tundub, et pigem mõistab keskmine inimene üldiselt selle termini all naiste võrdõiguslikkust meestega ja naiste diskrimineerimise keelustamist. Tekkisid ju riigikogus arutluselgi küsimused, et kas antud seadusega ikka kindlasti ka meeste õigused tagatakse. Ja olid ju seaduseelnõu algatajaks naised, kuigi ametlikult tehti ettepanek Sotsiaalministeeriumist, kus tollane sotsiaalminister oli meesterahvas. Lisaks on seaduse baasiks ka ÜRO "Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta". Nüüd seaduse enda juurde. Tegelikult on seaduse peamine eesmärk diskrimineerimise keelustamine tagatud juba põhiseaduse § 12-ga. Ent soolise võrdõiguslikkuse seaduses kirjutatakse lahti, mida siis tegelikult keelustatakse ja kuidas soolist võrdõiguslikkust edendada tuleks ning defineeritakse mitmed terminid,
tõusuks; teadus- ja arendustegevus toimub süsteemsemalt ning koordineeritumalt. Käesolevas uuringus osalenud eksperdid on erineval arvamusel, kas uut otsustustasandit on tarvis. Osa toetab süsteemi, kuna näeb, et edukal toimimisel lahendab see tänase süsteemi kitsaskohad. Teine osa on arvamusel, et pigem võiks tänast süsteemi toetada ning vajadust SKA tasandi loomiseks ei ole (vt ka eespoolt). Hindajate hinnangul on SKA tasandi loomine vajalik, kuna koondab sotsiaalministeeriumist väljapoole konkreetsed rakenduslikud tegevused, mille kaudu riiklikku lastekaitsetööd ellu viiakse. Uurimuses osalenud ekspertide skeptilisus uue tasandi osas võib tuleneda ebaselgest ettekujutusest SKA planeeritavatest tegevustest, kuna hinnatavast seaduseelnõust see ekspertide hinnangul ei selgu. SKA lastekaitseüksuse loomisel on suurimaks riskiks, et seaduse rakendumise ajaks ei suudeta SKAs üles ehitada toimivat süsteemi
annaabi.ee 
