nõu ei küsitud. Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja ja naistearstide seltsi arvates võiks asendusemadus olla legaliseeritud teatud juhtudel meditsiinilistel näidustustel, mitte sotsiaalsetel, kui keegi ei taha ise sünnitada ja leiab, et seda võiks teha asendusema. Kliiniku "Elite" naistearst Andrei Sõritsa sõnul tuleks asendusemadus kõne alla, kui naisel on meditsiinilised näidustused ning luba bioeetika nõukogult ja sotsiaalministeeriumilt. Spetsialistid on täielikult ühel meelel, et kui asendusemadus Eestis legaliseerida, ei tohi see muutuda äriks. Bioeetika nõukogu hinnangul on asendusemadust võimalik lubada vaid mitteärilistel eesmärkidel, kui last soovival naisel esinevad selleks vastavad meditsiinilised näidustused. Nii nõukogus kui ka sotsiaalministeeriumis on jõutud seisukohale, et asendusemadus tuleb seadustada. Ent enne, kui ministeeriumis seaduseelnõu kirjutama asutakse, vajab teema
6) Keskkonnakaitseorganisatsioonid (NGO, planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt ala kaitse eesmärki. nongovernmental organizations) 26. Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, (3) Kui hoolimata strateegilise 7) Kooskõlastusasutused Keskkonnaministeeriumilt, planeerimisdokumendi elluviimisega Millised on ISO 14001 ja EMAS'i sarnasused
6) kirjeldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutuse ja isiku esitatud seisukohti. 5 (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peab programmi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohaliku omavalitsuse organilt. Algatamisest teavitamine : SMH algatamisest tuleb alati teavitada (ametlikud teadaanded, regionaalne meedia, kirjadega) SMH algatamata jätmisest (kui otsustati eelhindamise tulemusel) tuleb samuti teavitada, lisades kooskõlastusel saadud seisukohad ja algatamata jätmise põhjendus 21
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ....................................................
Lisanduvad lastekaitsega tegelevate ametnike ametikohad. Alljärgnevalt hinnatakse süsteemi muutusega kaasnevaid tööjõu- ja administratiivkulusid. Ei hinnata võimalikke infosüsteemide arendamiskulusid, mis võivad muudatusega kaasneda, kuna hindamise hetkel ei ole selge, kas need on vajalikud. SKA kulutuste hulka kuuluvad tööjõukulud ning administratiivkulud. Analüüsi sisendandmed pärinevad sotsiaalministeeriumilt. SKA lastekaitsesüsteemi ülesehitamise maksumuse hindamisel lähtutakse põhimõttest, et SKA juurde luuakse lastekaitseosakond, mis jaguneb peakontori ja nelja piirkonna vahel (vt joonis 2). Lisaks on olemas mobiilsed meeskonnad, kes vastavalt vajadusele abistavad SKAd ja KOVi lastekaitsetöötajaid (vt pikemalt ptk 4.1.1 „Lastekaitsesüsteemi korrastamine“). Igas piirkondlikus keskuses on kokku kolm töötajat ning SKA keskkontoris on seitse töötajat (juhataja, nõunik ja viis
annaabi.ee 
