majandust aastatel 2007-2011. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni aastani 2011. Väärtus tõusis aastani 2007, pärast seda langes kuni aastani 2011. Suurim oli aastal 2008,väikseim 2010 .Tööandjate sotsiaalmaksed on otseselt seotud palga näitajaga, kuna sotsiaalmaksed on ettevõtjale riiklikul tasemel seatud kohustus, millest sotsiaalmaksed moodustavad töötaja brutopalgalt 34,4%. Seetõttu on sotsiaalmaksete muutus ja palga näitaja muutus väikeste erinevustega paralleelne. Tõusis aastatel 2007-2011,mil tegi väiksema languse. Suurim aastal 2011 (2 342, 80), väikseim 2007 (1 930, 54). Enne majanduskriisi soetati palju põhivara, millele hakati koheselt arvestama ka kulumit.Sellega võib põhjendada ka põhivara kulumi tõusu alates 2008. aastast. Eesti ja Taani SKP-de võrdlus Majandus kasvas 2008 aastani, mil oli majanduse tippaeg.
komponendiks, hakkas uuesti kasvama 2011. aastal ning on sellest ajast saati järjepidevalt kasvanud. Hüvitised töötajatele kasvasid samuti vahemikus 2007-2008 aasta ning tegi languse aastal 2009 niing kõige madalam punkt oli 2010. aasta. Töötajatele mõeldud hüvitised hakkasid uuesti kasvama 2011. aastal ning aastaks 2013 oldi juba paremal järjel kui 2007. aastal. Kokkuvõtteks võib öelda, et SKP langus on otseselt seotud palkade, tööandja sotsiaalmaksete ning töötajate hüvitistega. Eesti SKP vähenemise põhjuseks oli 2009. aastal Eestis tabanud majanduskriis, mis kärpis inimeste palkasid, jättes väga paljud inimesed üldse tööta. Kui Eesti tuli 2011. aastal majanduskriisist välja, kasvasid ka minu poolt vaadeldud komponendid. Kuna tööandja sotsiaalmaksed ning töötajate hüvitised on otseselt seotud ka palgaga, siis on nende kasvu põhjuskes ka see, et majanduskriis lõppes 2011.aastal ära.
See võib viia aga täiesti valedele tulemustele, kuna isegi kui mõnes riigis on väga kõrged maksumäärad, siis võib seal olla väga palju maksusoodustusi ja erisusi erinevatele maksumaksjatele, mistõttu maksutulude maht võib olla oluliselt madalam kui mõnes madalate maksumääradega riigis, kus sedalaadi soodustused puuduvad. Maksutulude suhe SKP-sse on sellest probleemist prii. Eesti maksukoormus 2009 Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Kui alates 2000. aastast püsis Eesti maksukoormus 3032% piires, siis 2009. aastal tõusis see 36%- ni. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 4041% piirimail. Samas mängib olulist rolli asjaolu, et Eesti seni pikaajalist tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%
riski alla ehk praegu kindlustamata inimeste protsent riigis kasvab. Töövõtjatele, kes tunnevad ennast kindlustatuna ka vanaduseas. Sotsiaalmaks moodustab ligi poole eelarvesse laekuvatest maksudest. Sotsiaalmaksu maara alandamine 1% võrra mõjutab negatiivselt eelarvesse maksu laekumisi. Juurde tekib 1785 uut töökohta, kuid nendelt laekuv sotsiaalmaks jaab alla prognoositava maksulaekumise vahenemise osa. Riigi eelarvesse tekib sotsiaalmaksete laekumise vahenemiselt puudujaak, millele tuleb otsida uusi rahastamise allikaid. Sotsiaalmaks on tervise- ja pensionisüsteemide sihiline rahastamise allikas ning 8 sellest sõltuvad sotsiaalsed toetused ja siis sotsiaalmaksu kaotamisega vahenevad ka riigi maksulaekumised. Tekib oht tervisekaitse rahastamise jatkusuutlikkuses. 3.3. Tulu-kulu analuus ja jareldused
annaabi.ee 
