mis vajas kapitaalremonti. Aadul oli kõige hullem seis ja seepärast läks ta sotsiaalmajja elama. Temal oli peaasi see, et vanematest eemale saaks ning kate peakohal oleks. Nad elasid sellistes tingimustes mitu kuud kuni ühel päeval tuli tervishoiu inspektor noorte elamist üle vaatama. Esimeseks võtsid inspektorid ette Aadu. Koputasid kolm korda uksele ja jäid ootama. Aadu aga ei avanud ust, kuna oli hetkel avamas just uut viinapudelid. Sotsiaalmajas oli Aadu hakanud alkohoolikuks. Inspektorid koputasid veel kolm korda ning ikka ei mingit vastust. Lõpuks saatsid nad Aadu facebooki sõnumi. See toimis, poss avas ukse. Tervishoiu töötajad ehmatasid. Nähes tema kesist seisu sotsiaalmajas soovitasid nad tal vanemate korterisse tagasi kolida. Aadu küll põikles vastu, kuid lõpuks nõustus ning läks tagasi sinna, kust põgeneda üritas. Järgmisena suundusid töötajad Atsi elamise juurde. Otsisid gpsiga maja ülesse ning sõitsid liftiga
3. Rakvere Sotsiaalmaja Aadress: Vabaduse 59, Rakvere telefon: +372 322 34 77 Email: [email protected] Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana. 1997. aastal sai sellest Sotsiaalmaja. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks. Iga klient peab sõlmima tähtajalise üürilepingu, mida enamasti pikendatakse. Järjekorrad on sotsiaalmajas pikad aga kortereid on seal ainult 30 millest 3 on kahekohalised ja ülejäänud ühekohalised. Hetkel elab asutuses 28 inimest (13 meest ja 14 naist). Nendest noorim on 34-aastane ja vanim 93-aastane. Esimesel korrusel on liikumisraskustega inimesed ja teisel korrusel erivajadustega inimesed ja eakad segamini. Mööbel ja kõik eluks vajalik peab olema inimesel endal kaasas. Kohapeal on ainult köögitehnika. Ühises puhketoas saab lugeda raamatuid ja
te elada täisväärtuslikku elu nagu teevad seda teised inimesed. Kui lapsel on mõni puue või haigus mida ei saa ravida, siis ütleb arst et teda ei ole mõtet kooli panna, sest ta ei ela nagunii üle 20 eluaasta. Isegi kui ta peaks 20-selt surema siis ei tohi temale seda kohe kindlasti ütelda. Ja tihtipeale juhtub nii et arstide diagnoos ei pea paika ja laps võib elada kauem kui 50 eluaastat ja rohkemgi veel. Aga surm tuleb alles vanaduse kui ta on juba kusagil sotsiaalmajas või vanadekodus. Ja arst kes ei taha meid kuidagi saata oma muredega mõne eriala arsti poole, pusib ise ravida ja tihtilugu katsetab patsiendi peal erinevaid uusi ja vanemaid ravimeid mis võiksid aidata. Aga haigel on ometigi õigus saada kõikvõimalikku arstiabi. Niisiis, igal pool kus peaks olema demokraatia seda ikka püütakse kuidagi piirata. Tihtilugu on see kellegi teise huvides ja kaotajaks jääb ikkagi tavakodanik.
Tori põrguga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori muuseum- See oli esimene kihelkonna muuseum Eestis, mis asutati 10.mail 1989 aastal. Muuseum asub 1738. aastal ehitatud mõisavalitseja majas. Kõige esimene ese muuseumis oli õllekann. Tori Muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ja esemelist materjali ning säilitab seda. Muuseum korraldab näitusi ja muid üritusi. Muuseumi kasutuses on kaks hoonet. Muuseumituba asub valla sotsiaalmajas. Eksponaadid asuvad 1814 aastal ehitatud ümarpalgist seinte ja laastukatusega mõisa viljaaidas. Tori kirik- nurgakivi pandi luteriusu kivikirikule 17.septembril 1852.aastal, pühitseti 1854.aastal. Kolm aastakümmet hiljem ehitati kirik ümber. 22.septembril süütasid Saksa väed kiriku põlema, see hävitas enamuse kirikust. Kuni kaheksakümnendate lõpuni seisis kirik varemeis, sest seda ei lubatud taastada. 1990.aastal alustati kiriku renoveerimist,
Varjupaigas on võimalus teha süüa, käia dusi all, pesta oma riided, kasutada interneti. Kui kodututel inimestel ei ole riided, et vahetada ja pesta ära enda riided nendel antakse riided. 11 Varjupaigas on rohkem mehi. Varjupaigas mahub umbes 30 kliente. Kui kliendid tulevad nad kirjutavad oma nime, ja varjupaigas on täpne nimekiri. Varjupaigas on alati oodatu vabatahtlikud. Sotsiaalmaja Sotsiaalmajas, mis asub Rakvere kodutute varjupaiga juures, pakutakse teenused inimestele, kellel ei ole kohta, kus elada. Sotsiaalmajas on 30 sotsiaal korterit ja 27 on praegu hõivatud. Sotsiaalmaja on olemas ka isolaatorid. Sotsiaal majas elavad inimesed, kes kaotasid oma kodu erinevatel põhjustel. Esimesed elanikud tulid sotsiaalmajasse elama, sest kaotasid oma korteri. On olemas ka pered, inimesed, kes vabastasid vanglast ja eakad inimesed. Sotsiaalmaja on mõeldud ka inimestele,
annaabi.ee 
