Lauristin ja Paul-Erik Rummo) avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele „Rahvahääl“ ning „Sovetskaja Estonija“. Kirjaga juhiti tähelepanu o Eesti kultuuri ja keele ahistamisele o venestamise negatiivsele tagajärjele o lahendamata sotsiaalmajanduslikele probleemidele Autoreid aga tabas tagasikiusamine. Tööstus ja põllumajandus EestiNSV-s 1944-1985 Majandusraskused Eestis süvenes toiduainetekriis Kasvas tehnoloogiline mahajäätus Lääneriikidest Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile. Kuni pool loomakasvatustoodangut veeti NL turule Põllumajandussaaduste eralduse suurendamine
Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase Mahbub ul Haq ja Amartya Sen poolt välja töötatud riikide arengut võrdlev indeks. See indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase ehk võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi kasutamise põhiliseks eesmärgiks on see, et indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanu sotsiaalmajanduslikele erinevustele ja ebavõrdsusele erinevates riikides. UNDP (ÜRO Arenguprogramm) on 1990. aastast seda indeksit väljastanud pea iga riigi kohta (Eesti puhul kasutati alguses näiteks NSVL andmestikku) ning peale 2010. aasta metoodika muutmist jagatakse riigid nelja erinevasse gruppi: väga kõrgelt arenenud, kõrgelt arenenud, keskmiselt arenenud ning madalalt arenenud riigid, jättes välja ainult mõned riigid. Viimaste puhul ei ole põhjuseks mitte skaalale mahtumine,
1) Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad) 2) Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas.7 Seejuures on oluline rõhutada, et keskendume sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamisele ettevõtete ja teadusasutuste tihedas ja piiriüleses koostöös) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Arengufondi läbiviidud analüüs näitas, et enim kasvupotentsiaali omavad Eesti majanduse arendamisel järgmised suured valdkonnad: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused 3. Ressursside efektiivsem kasutamine
külastamiseks, põllumajandussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem, ruum, pinnase filtreerimisvõime jne. Väärtused omistab maastikule selle kasutaja; Poliitilised muutused tingivad sotsiaalmajanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ning maastikulisi väärtusi ning inimeste väärtushinnanguid. Küllalt levinud on maastiku väärtuste rühmitamine vastavalt nende materiaalsetele ja mittemateriaalsetele, ökoloogilistele ja sotsiaalmajanduslikele funktsioonidele; Materiaalsed ja mittemateriaalsed väärtused. Materiaalsed: elatisväärtus, turuväärtus. Mittemateriaalsed: ökoloogiline väärtus, esteetiline väärtus, teaduslik väärtus, riigikaitseline väärtus. Kultuurilis-ajalooline väärtus - traditisoonilisele kultuurmaastikule (põllumajandusmaastik nõukogude ajal, või kalmistud ja alleed ja heinaküünid), ajaloo kontsentraadile (säilinud
tootmise alaseid uusi äriprojekte, jne. - 14 - Riigi arengut planeerides tuleb arvestada mitmesuguseid keskkonnakaitsealaseid piiranguid ja rahvusvahelisi norme. Paljudes riikides juba kehtestatud kütuste süsinikumaks muudab peagi ka Eesti kütusteturgu.Teise programmi raames pööratigi tähelepanu inimtegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside vähendamise tehnilis- tehnoloogilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele. Eesti energiapoliitika sõltub praegu suurel määral Läänemere-äärsete riikide energiatootmise ja -kasutuse strateegiast. Eesti peab väikeriigina arvestama, kust ja kui palju osta energiakandjaid, kui palju toota ise elektrit, kui palju müüa seda naabritele Lätile ja Venemaale, millises suunas arendada energia tootmise tehnoloogiaid. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise alternatiivlahendused Eesti energiasektoris on vaja tuua laiema lugejaskonna ette
annaabi.ee 
