Eesti põhiseaduse §28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalhoolekande seadusega (1995) delegeerib riik puudustkannatajate abistamise ülesande kohalikele omavalitsustele: Ø Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Ø Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi (toit, riietus ja vajadusel varjupaik). Kodutute öömajad : Tallinna Hoolekande Keskus. Tallinna Linna ülalpeetavad öömajad :Alasi 8, Kauge 4, Akadeemia 34, Akadeemia 48, Rakvere sotsiaalmaja Tartu kodutute varjupaik Tartu Naiste Varjupaik Pärnu kodutute Varjupaik Narva kodutute öömaja Võru Sotsiaalmaja Haapsalu Varjupaik
liikmesriikide õigusi. EL ise ei anna enam teatud standardit, nagu harmoneerimise puhul, vaid liikmesriigid on kohustatud tunnustama teiste liikmesriikide standardeid. Tunnustamist reguleerivaid direktiive nimetatakse uue lähenemise direktiivideks (new approach directive). Sotsiaalhoolekandeseadusest (1995) § 14 lähtuvalt on ,,KOV kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda enesele või oma perekonnale tagama. Selleks loob KOV võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Samuti peavad KOVd abistama isikuid, kel on raskusi eluruumis liikumise, toimetuleku või suhtlemisega, kas eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel." Eelistatud isikud siin on rahvastikuregistri järgi antud KOV-sse sisse registreeritud isikud. Sotsiaalabi erakorraliseks liigiks on vältimatu abi, mis mh sisaldab varjupaiga ehk ajutise peavarju pakkumist. Siinkohal tuleb märkida, et lisaks munitsipaalelamufondile
-kuriteo ja karistuse vahekord * Õiglane tähendab korraldavas õigluses „õiget“ propotsiooni.Jaotav õiglus ("igaühele oma"). Jaotav õiglus lähtub põhimõttest, et igaühte tuleb kohelda vastavalt sellele, millised on konkreetselt tema võimed või võimalused. Jaotava õigusluse kohaselt koheldakse reeglina lapsi, vanureid, vaeseid ja haigeid erinevalt töövõimelistest inimestest, sest nende võimalused elus hakkama saada ja läbi lüüa on väiksemad, nt riigi poolt tasuta sotsiaalkorteri ja toimetulekutoetuse võimaldamine. Samas kui inimene on ise süüliselt põhjustanud oma olukorra, siis ei pruugi tema soodsam kohtlemine olla õiglane ka jaotava õigluse seisukohalt. 3. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! Õiglane ei tähenda igaühele võrdselt, Aristotelese väljaöeldud jaotava õigluse printsiipi: õiglane ei ole mitte igaühele võrdselt, vaid igaühele vastavalt tema väärivusele ja panusele ühiskonnas. 4
· Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine. Soodustingimustel antavate proteeside ja muude abivahendite loetelu ja nende saamise tingimused kehtestab sotsiaalminister. · Koduteenused - isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. · Eluasemeteenused - vajaduse korral loob kohalik omavalitsusasutus võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. · Hooldamine perekonnas - isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub kohaliku omavalitsusasutuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. · Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses. Hoolekandeasutuses viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hoolekandeasutuste liigid on:
annaabi.ee 
