Ligikaudu 80-85% kulusid kaetakse maksutulude arvelt. Välisvahendite puhul domineerib EL-ilt saadav abi (osakaal eelarvest ca. 15%). Riigieelarve ja valitsussektori eelarve: Maastrichti kriteeriumid „eurokõlblikkuse” hindamisel kehtestatud kogu valitsussektori eelarvepositsioonile ja võlakoormusele Institutsioone jagatakse kolmeks tasandiks: o Keskvalitsus (tuludest ca. ¾) o sotsiaalkindlustusfondid (Haigekassa ja Töötukassa) o kohalikud omavalitsused (s.h allasutused ning sihtasutused) Valitsussektorisse kuulub ligikaudu 3100 institutsiooni, KOV-ide tasandile ca. 2700 Avalik haldus 17.04.2012. Riigieelarve. Aare Järvan Riigi funktsioone täidab 3 valitsemissektori tasandit Keskvalitsus: Vabariigi Valitsus, Riigikantselei, Põhiseaduslikud inst. Põhiseaduslikud institutsioonid( Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,
Valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet. Rahandusministeeriumi tõlgendus- Valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. 8. Riigi eelarvestrateegia mõiste (RES §-d 21-25) Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia. Eelarvestrateegia esitatakse: 1. Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes. 2. Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid. 3. Majanduolukorra analüüs. 4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5
laekumine ja väiksemad kulutused. Haigekassa ülejäägi taga oli sotsiaalmaksu oodatust parem lakumine, töötukassa puhul madala töötuse tõttu vähenend kulud. Riigieelarve ülejääke on varem kantud pensionikindlustuse reservi. (Rahandusministeerium) 2007.a. valitsusektori ülejääk vähenes 1,9 %ni SKPst. Aastateks 2008- 2011 plaanitakse valitsussektori eelarve esmakordselt ülejäägiga juba Riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Varem oli eelarve planeeritud tasakaalus. Sotsiaalkindlustusfondid on väikese ülejöögiga ja omavalitsused tasakaalus, seega on valitsusektori ülejääk ka keskpikal perioodil planeeritud peamiselt keskvalitsuse ülejäägist. (Rahandusministeerium) ,,Eesti on viimaste aastate jooksul alati oma seatud eelarvepoliitilised eesmärgid ületanud nii tänu oodatust paremale tulude laekumisele kui ka planeeritust madalamaltele kulutustele" (Riigieelarveseadus 2008- § 2.3.1) Keskvalitsuse kooseisu kuuluv pesnionikindlustuson viimastel aastatel olnud ja on
võrra. 228. Tööjõumaksude suhe SKP-ga: tase ja dünaamka Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega? Eestis 15-18 %. Võrreldes EL-ga mõned protsendid madalam. 229. Avaliku sektori kogutulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega? Eestis 34-40 %, EL-s 44 % ümber. 230. Valitsussektori institutsionaalsete osade kulutuste suhe kogu valitsussektori kulude summasse Eestis? Keskvalitsus 74-76 %, kõikuv. KOV 23-28 %, kõikuv, sotsiaalkindlustusfondid 11-12,5 %, kõikuv. 231. Valitsemissektori institutsionaalsete osade lõpptarbimiskulude suhe kogu valitsemissektori lõpptarbimiskuludesse: tase ja dünaamika Eestis? 25-20%. Üldiselt langev, lõpus tõuseb natukene. 232. Keskvalitsuse kogukulude ja lõpptarbimiskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis? Kogukulude suhe 75 % ümber, lõpptarbimiskulutustest 55 % ümber ja stabiilne mõlemal juhul. 233
annaabi.ee 
