Eestis on sotsiaalpoliitikas vähe tegeletud õigluse mõiste defineerimisega. Õigusmõiste uurijad on pakkunud väga erinevaid seisukohti. Eesti on lähtunud utilitariseerimispõhimõttest, kus lahenduste pakkumisel lähtutakse suurema hulga inimeste kasust, jättes vähemuse eest hoolitsemine tahaplaanile. Põhiseaduses pole kirjas, kas Eesti Vabariik on sotsiaalriik või sotsiaalne õigusriik. Ei ole ka nimetatud õigust eluasemele. Seda ei ole nimetatud ka Eesti liitumisel Euroopa Sotsiaalhartaga(R.Maruste). Inimväärse elu eelduseks on eelkõige eluaseme vajadus. See on riigi asi, et ükski kodanik ei satuks temast olenemata teistest halvematesse tingimustesse. Meil kehtiv hoolekandeseadus ei võimalda ühegi isiku püsivat elamistingimuste ja elukvaliteedi säilitamist. Kuna eluruumita isikuid on tunduvalt rohkem, kui kohti varjupaikades, siis saab ainult väike hulk neist minimaalsetki sotsiaalabi. AUTORI JÄRELDUSED MIDA SAAKS JUBA PRAEGU TEHA KODUTUTE OLUKORRA LEEVENDAMISEKS
Euroopa Sotsiaalharta Mis on sotsiaalharta: Euroopa Sotsiaalharta kehtestati 18.oktoober 1961. Loodi, et kaitsta inimõigusi. Leping kehtestab inimeste sotsiaalseid ning majanduslikke põhiõgusi. Liitunud on kõik Euroop Liidu liikmesriigid, ning ka Venemaa Föderatsioon, Moldoovia, Armeenia, Gruusia, Aserbadzaan, Türgi, Horvaatia, Albaania. Eestis võeti leping vastu aastal 2000, kuid mitte 100%. Seda on vaid teinud 2 riiki: Prantsusmaa ja Portugal. Sotsiaalhartaga liitumisel peab liikmesriik vastuvõtma 16 harta artiklit 31-st. Lepingu eesmärkideks on saavutada oma liikmete suurem ühtsus, kaitsmaks ideaale ja põhimõtteid; soodustamaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut, eelkõige inimõiguste säilitamist ning tõstmaks elanikkonna elatustaset ja sotsiaalset heaolu. Eestis on sotsiaalharta olnud aluseks põhiseaduste tõlgendamiseks, ning seda on kasutatud kohtuvaidlustes nõuete esitamiseks ja nende põhjendamiseks.
veendumuste ning varalise ja sotsiaalse sisundi alusel. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik. Eesti on ühinenud ka Euroopa sotsiaalhartaga, millega sätestati mees- ja naistöötajate õigus saada võrdse töö eest võrdset palka. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 22 10.4. Rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid: Euroopa Liidus on inimõiguseid lihtsam tagada kui maailmas tervikuna.
veendumuste ning varalise ja sotsiaalse sisundi alusel. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik. Eesti on ühinenud ka Euroopa sotsiaalhartaga, millega sätestati mees- ja naistöötajate õigus saada võrdse töö eest võrdset palka. 10.4. Rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid: Euroopa Liidus on inimõiguseid lihtsam tagada kui maailmas tervikuna. Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud ja arenenud majandusega riigid, mille tõttu on lihtsam kehtestada kõigile liikmesriikidele ühiseid nõudeid. Siiski tegelevad
annaabi.ee 
