valitsenud looduslikuid tingimusi Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte. Kultuurigeograafia Inimgeograafia Majandusgeograafia Meditsiinigeograafia Ajalooline geograafia Poliitiline geograafia & Geopoliitika Religioonide geograafia Sotsiaalgeograafia Veonduse geograafia Turismi geograafia Rahvastikugeograafia
rahvastik Eestis. Ökoloogilis-majandusgeograafiline uurimus” ning 1935 a. “Bevölkerung und Lebensraum Estlands”, eesti k: “Eesti rahvastik ja asustus”.), 1936–1944 majandusgeograafia professor, 1936–1938 majandusteaduskonna prodekaan. Aastatel 1941–1944 oli samas ajutine rektor. 1937–1939 pidas loenguid ka Riigikaitse Akadeemias ja 1938: sai temast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastal 1944 põgenes Rootsi, Lundi. Aastail 1950–1963 Lundi ülikooli majandus- ja sotsiaalgeograafia lektor, hiljem professor. Teosega "Tartu linnasüda" (1924) pani aluse Eesti linnageograafiale. Ta on osalenud ka Eesti atlase toimetamises. Ta andis suure panuse ka eestikeelsele maateaduslikule aimekirjandusele, eriti tuntuks sai tema raamat "Maailma maad ja rahvad" (1930–1932).2 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Linnageograafia 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Kant 4 City ja city-moodustumine.
ei olda kindel. 12. Teaduste traditsiooniline liigitus. Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED Loogika kogemustel
Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (ühised teadmised, mõisted, terminid, arusaama ja käsitlusviisid). Eristama hakati alles 19
isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek. Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia Eestis hakati rääkima sellest 70´date aastate lagu poole: Hardo Aasmäe, ?Tiina Raitvee?. Keskkonnaps eristab teda selline skaala, kus vaadeldakse nähtusi, sellised probleemid ntks ääremamaade probleemid. Migratsioon, pendelmigratsioon (inimesed kes võtavad ette pikemaid bussi ja rongi sõite et kaugemal tööl käia. Inimressursside jaotumise piirkondade vahel. Linna antropoloogia ja rakednuslik antr linnaetnograafia inimese enese poolt ehitatud keskkond,
annaabi.ee 
