värsiloomingus. Kui Stalini ajad mööda saavad, jõuab ka asjalikku teksti luua. ''Pierrot'' 1917 Valmar Adams debüteerib venekeelse autorina. ''Suudlus lumme'' üks tähelepanuväärsemaid debüüte. Salongilik autor, vormiteadlik, filosoofiline ambitsioon. Väga vastuoluline kultuutripersoon läbi 20 sajandi, mõjutas üpaljusid. 13. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt, stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed tugevalt näha ka hilisemas loomingus. 3. Eksperimentaalse modernismi katsed (futurism) Barbarus, Hiir, Visnapuu jpt 4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon
• Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb. (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luulekogu „Kõik on unenägu“. Suits keskendub pärast 1930ndaid kirjanduse õpetamisele TÜs. Nooreestlased võõrastasid Ernst Ennot, mis hakkas Ennole ka mõjuma
aastal vangilaagris. August Mälk 1932 "Vaese mehe ututall" Raudsepa näidendite kõrval üks sagedamini esitatud näidendeid. 1930ndate keskel võitlesid ka Mälgu dramatiseeringud. Enn Vaigur 1935 "Kraavihallid" suurema kunstilise tähenduse sai alles pärast seda, kui Ird 1970ndatel uuesti vanemuises lavale toob ja siis juba tugevalt ümbertöötatud kujul. Henrik Visnapuu "Meie küla poisid" jt 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus) stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed jäävad tugevalt näha ka hiljem 3. Eksperimentaalse modernismi katseid (futurism jm) Barbarus, hiir, Visnapuu jmt 4. Proosalähedase modernismi katseid Sütiste jmt teatava modernistliku lahenduse II variant, aga selles kontekstis, kus modernism seostub lendavate sigadega, siis selles olukorras ei tajuta, et seda võib siukse nurga alt ka tõlgendada
abiteona põhitegevuse kõrval. Samas see tuleb paremini välja kui mõnel teisel. Rahvalikku tooni tajub ta üsna hästi. Näidendeid tuli suhteliselt palju proosa kõrval. Sõja ajal tuleb ka paar nõukogudevastast näidendit (,,Lõuna tuul"). Talle need näidendid probleeme ei tekita, sest ta lahkub Eestist. Luule 1. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. Ühendav põhi läbi aastakümnete. 2. SOTSIAALEKSPRESSIONISM Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus). Under on üks esimesi, kes kaasaegseid saksa luuletajaid tõlgib. 3. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (futurism jm) Barbarus, Hiir, Visnapuu jmt. 4. PROOSALÄHENDASED MODERNISMI KATSED Sütiste jmt. Tajutakse enamasti kui sütistestiili. Tähendab antujuhul, et proosa ja luule vahe kipub vähenema. Raskuspuntkide muutumine
annaabi.ee 
