töötades Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korralise professorina, õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast töötab Veidemann Tallinna Ülikooli kultuuriloo professorina. Rein Veidemann on olnud üsna tegus ka poliitikas. Ta kuulus aastatel 1972-1990 NLKP-i. Oli Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige aastatel 1988-1992. Kuulus Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse 1990-1992 ning Riigikogusse 1992-1995. Aastatel 1989-1992 kuulus Veidemann Eesti Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse ning Keskerakonna ridades oli ta 1992- 1996. aastatel. Hilisemal ajal ei ole ta nii palju poliitikaga tegelenud. Rein Veidemann on kirjutanud mitmeid esseesid, kõnesid, artikleid, pihtimusi, teoseid enamasti teemadel kas keelest, kirjandusest või kultuurist, kuid ka teistel teemadel. Veidemann on kirjutanud kõnesid ka näiteks president Arnold Rüütlile. Rein Veidemann on tark, mõtlev ja mõtisklev inimene. Ta on mõtisklenud ja sõna võtnud
germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 - 1908 Tallinnas. 1912 - 1914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini
Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Hersoni kubermangus. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse (sh tõlkimisega vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks mensevikeks
matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Kingissepp kuulus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 1908 Tallinnas. 19081909 elas ja õppis ta Moskvas. 1909. aastal Kingissepp abiellus. Abielust sündis ka kaks poega. 1910 abielu lahutati, kuid juba samal aastal abiellus Kingissepp uuesti ja jätkas oma õpingurada Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani keelte osakonnas, 19111917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna.
eest. 1970. aastate keskel kutsuti Napolitano Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti külalisõppejõuks, ent USAei andnud talle kui aktiivsele kommunistile viisat. Tänu presidendi Giulio Andreotti toetusele ja heale läbisaamisele USA suursaadiku Richard Gardneriga sai ta 1980. aastate keskel USA viisa ning sellest ajast on ta korduvalt USA-s käinud, sealhulgas mitmes ülikoolis külalisõppejõuna. Pärast IKP laialisaatmist 1991 kuulub ta sotsiaaldemokraatlikusse Vasakdemokraatlikusse Parteisse, mis 1998. aastal reorganiseeriti Vasakdemokraatideks. 19921994 oli ta Saadikutekoja eesistuja. 19961998 oli ta Itaalia esimene kommunistist siseminister, 19992004 Europarlamendi saadik. Oktoobris 2005 nimetati ta eluaegseks senaatoriks. 1 Riigi/rahva eripärad · 2006