3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti (Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni
Tõendatavus (confirmability) Triangulatsioon Refleksiivsus 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng Kvalitatiivse uurimuse üheksa momenti on verstapostid meetodite/metodoloogia arengus. Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone. Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide koos eksistentsist. 1) Traditsiooniline etnograafia. 20 saj algus II ms algus. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid, Malinowski. Positivism, funktsionalism. Kaugete kultuuride ,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis
Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks. Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid. Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat. Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist (luud, kivid, killud). Sotsiaalantropoloogid uurivad inimkommete ja sotsiaalsete institutsioonide kujunemist. Antropoloogia kujunemise algus: evolutsionism Kuidas on kujunenud tänane ühiskond? Kondid räägivad harva inimeste vaimsest elust ja ühiskonnakorraldusest. Lootus, et ühiskonna evolutsiooni näitavad mõnede maailma piirkondade inimeste elamisviisid (evolutsionistlik antropoloogia). 19. sajandil hakati kasutama oletusi, kuidas tänased ühiskonna kombed võiksid paljastada kujunemise protsessi.
Võib küsida: • Kas inimesed leiutavad alati uue majandussüsteemi? Marx arvab, et leiutavad, aga ei seo oma teooriat selle oletusega. • Kas töö tootlikus õuseb alati? 19. sajandi üldine veendumus oli, et laias laastus tõuseb. Taas — teooria ei ole sellega seotud. Kui juhtub nii, siis juhtub. . . Teine teooria väidab, et ühiskonna tootlikkus ei kasva, kui me uut toot- misviisi ei leiuta. See ei olegi nii rumal, sest sotsiaalantropoloogid on mõõt- nud erinevaid ajakulusid. Kui koguda oli raske ja elamiseks piisas 3–4 tun- nist, siis milleks rohkem tööd teha — mõtlesid kütid-korilased ning pidasid iga lastud mammuti juures nädala pidu.23 Millised majandustüübid on olemas? Marx jätab selle küsimuse empiiri- liseks. Ta arvab, et seda ei olegi võimalik loogilisel teel lahendada. Kust me teada saame, millisele tüübile milline tootlikkus vastab? Aja- loolaste jaoks on see suhteliselt lihtne küsimus
annaabi.ee 
