saama loota. Kuigi on selge, et sotsiaalvaldkonna kulud saavad olla proportsioonilt sarnased riigi üldiste võimalustega, ei tohiks ükski toetus ega abimeede olla vaid vormitäiteks (olles sisulise toe pakkumiseks liiga väike). Selline olukord, kus formaalselt on abi antud, aga sellest palju kasu ei ole võib halvasti mõjuda kogu sotsiaaltöö valdkonnale ja tekitada olukorra, kus inimesed lihtsalt ei pöördu sotsiaalametnike poole, sest nad ei usu, et see neid aitab. Muidugi on oluline sotsiaaltöötaja spetsialiseerumine kindlale valdkonnale ja selle valdkonna spetsiifika tundmine. Kutsestandard hõlmab ka spetsialiseerumise, kirjeldades spetsialiseerumise vajadust laste, eakate, puuetega inimeste, töötute, kodutute ja võlanõustamise valdkondadeks. Ilmselge on, et kõik sotsiaaltöö valdkonnad on väga erinevad
jpm Keda ähvardab sotsiaalne törjutus: Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte: 1. keskklassi esindajad, 2. kestvalt madala sissetulekuga inimesed, 3. pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 4. pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja "võrgustuvad" (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu 3. ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 4. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 5. Riigi vähene haldussuutlikkus.
elanikkonnakihte: keskklassi esindajad, kestvalt madala sissetulekuga inimesed, pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 7 pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 3. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 4. Riigi vähene haldussuutlikkus. 5. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni.
omavalitsuste baasil. Taoliste sotsiaalsete laenude (toimetulekulaenude) rakendamist nimelt kohalike omavalitsuste kaudu saab pidada mõistlikuks eelkõige seetõttu, et reeglina on just KOVil (sotsiaaltöötajal) kõige parem ülevaade laenusoovijast – tema majanduslikust olukorrast, ülalpeetavatest, tööharjumusest jne. Sel moel hoitakse ära, et soodsat laenu asub ära kasutama sihtgrupp, kellele ta ei ole mõeldud. Samas tuleb selle meetme rakendamisel arvestada mõjuga KOV sotsiaalametnike töökoormusele. Seega arvestades, et Eesti kiirlaenuturu väga oluliseks kasvumootoriks on (olnud) inimeste toimetulekuraskused, teeme käesoleva uuringu põhjal ettepaneku analüüsida sotsiaalsete laenude või muude kiirlaenuvõlglaste olukorda parandavate sotsiaalsete meetmete rakendatavust Eestis. 60 KOKKUVÕTE Analüüsist tulenevad soovitused: 1
annaabi.ee 
