laste sõnavaras on aga rohkem tegu- ja asesõnu ning enesekohaseid ja sotsiaalseid väljendeid (nt jaa, tere, ei). Eri õppimisstiiliga laste emad erinevad samuti sihtlemisstiilt. Pole kindel, kas keele omandamise stiilid on põhjustatud nende vanematest või mitte. *Keelekeskkonna tegurid. Kõige rohkem tähelepanu on pööratud vanemate kõne seosele lapse keele arenguga. Oluline on vanemate suhtlemise sagedus ja stiil. On selgunud, et vanemate kõne on seotud nende sotisaal- majandusliku staatusega (haridustase, elukutse ja sissetulek). Kõrgema sotsiaal-maj. staatusega vanemad on suhtlemisele orienteeritud stiiliga – nad räägivad rohkem ja neil on rikkalikum sõnavara. Oma lapsi õhutavad nad samuti rohkem rääkima ja vastavad nende küsimustele sagedamini. Madalama sotsiaal-maj. staatusega vanemad kasutavad direktiivset kõnet – räägivad selleks, et lapse käitumist suunata ja reguleerida. Seda aga ei peeta lapse
Samas on teenustel tooteline komponent: teenuse tarbimine ilma tooteta on keeruline või võimatu, näiteks mobiilsideteenus ja mobiiltelefon. Seega on teenuste/toodete pakkumine ja tarbimine tihti põimunud ning äriedu alus on mõista klientide ootusi ja vajadusi, et välja töötada sobivaimad toodete/teenuste paketid.( www.teenusedisain.ee) Teenuste klassifikatsioone on erinevaid, kuid mõned olulisemad, mis võimaldavad näidata kuidas spordi-, sotisaal- ning turismiteenused on kõik ühes süsteemis mõistetavad on järgmised. Teenuste puhul ostab inimene (vt. Joonis 1): 1.teenusepakkuja potentsiaali: näit. paljud avalikud teenused kiirabi, tuletõrje, politsei (erasektoris turvateenused); spordivaldkonnas arstiteenused esmaabi saamiseks. 2.teenust kui protsessi: näit. teatrietenduse või spordiürituse jälgimisest saadav elamus, spordiüritusel sõpruskonnaga sportimise võimalus, lastehoiu teenus koos huvi- ja
Probleemid (kallis, ettevõtlust takistav, uute riikide probleemid, erinevad arusaamad probleemidest). Otsustajad (komisjon teeb enamus otsuseid, nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine, parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas). ÜHTLUSTAMINE- miks ja kuidas? Eesmärk: Kõik euroopa ühel tasemel, rikkamad aitavad vaeseid. Teemad: regionaalpoliitika, sotisaal- ja haridus. Kuidas: Programmid (Phare), Fondid (ESF,ERF jne), kindlad eesmärgid ja kindlad eesmärgid. Onühtlustamine positiivne või negatiivne? 7 Regionaalpoliitika: Riikide vahel ja riikide sees. Rahastamine nii EList ja riikides. Loodud vaesemate järgi aitamiseks. Tööpoliitika: Erinevad regulatsioonid ja praktikad. Seadusaugud. Kas ja kuidas seda ühtlustada?
teenitavale sissetulekule, mis tagab nii tema enda kui ka tema perekonnaliikmete äraelamise; 2) art 12, milles deklareeritakse õigust sotsiaalkindlustusele. Selles artiklis pannakse riikidele kohustus luua või alal hoida sotsiaalkindlustussüsteemi ning samuti hoida sotsiaalkindlustussüsteemi rahuldaval tasemel ning vähemalt võrdsel tasemel, mis on vajalik rahvusvahelise sotsiaalkindlustuse miinimumstandardite konventsiooni ratifitseerimiseks; 3) art 13, õigus sotisaal- ja arstiabile. Riigid kohustuvad siin muuhulgas ka kindlustama, et iga inimene, kellel ei ole piisavalt vahendeid ning kes ei ole võimeline neid vahendeid ise hankima omal jõul või muudest allikatest, sh sotsiaalkindlustuse süsteemi kaudu, saaks adekvaatset abi ning haiguse korral seisundikohast hooldust; 4) art 16 käsitleb perekonna õigust sotsiaalsele, õiguslikule ja majanduslikule kaitsele. Riigid kohustuvad arendama perekonnaelu majanduslikku ja sotsiaalset
annaabi.ee 
