*keel ja taju me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon, tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise. Igal inimesl on oma väärtuste süsteem, mis on järjestatud hinnanguliselt. *normid ja sanktsioonid norm on reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Normid kujunevad välja väärtuste alusel. Sanktsioonide abil jõustatakse norme
Selle tunnetuse liigis vilunud inimesed teavad mida, enamikus sotisaalsetes situatsioonides oodatakse, näiteks millised kombed sobivad viitärnihotellis. Sotisaalne tunnetus võib avalduda võimes leida lahendusi sotsiaalsetele dilemmadele, näiteks kuidas paigutada õhtusöögil istuma rivaalid või kuidas leida sõpru uues linnas.Sotsiaalse teadlikkuse võimed suhestuvad omavahel: empaatiline täpsus põhineb kuulamisel ja esmanel empaatial; kõik kolm edendavad sotiaalset tunnetust. SLAID 4 Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni. Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda. See loob baasi, millel põhinevad sotsiaalse osavuse teised aspektid
Kui romantikute töödes leidus ohtrasti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga, kohtab ridamisi romantiliselt liialdatud kangelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päebvavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta ja ilustusteta. Järelikult ei saanud kirjanik piirduda fantaasiaga, vaid pidi indiviidi ümbritsevast tegelikkusest, eeskätt sotiaalset olustikku uurima, et seda raamatuis võimalikult tõepäraselt kujutada. Sellepärast nimetabki Balzac om romaane etüüdideks.. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust millest romantik oleks tagasi kohkunud, näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrduse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha-ja võimuahnitsemist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette
17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega ( ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). 18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid. a) Moraalinormid b) Tava c) Religioossed normid d) Välise kultuuri normid. 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel
annaabi.ee 
