MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010
Kaitsevägede Staabi ülema kindralmajor Juhan Tõrvandi abikaasa. Vabastati NKK Tallinna ringkonna esinaise kohalt peale 12.märtsi 1934.aasta sõjaväelist riigipööret, kuna tema abikaasa vastu oli seoses sõjalaevade müügiga Peruule algatatud juurdlus. Küüditati perekonnaga 14.juunil 1941 Siberisse, arreteeriti asumisel olles 1943.aastal uuesti ning saadeti 8 aastaks sunnitööle. Suri asumisel Kirovi oblastis 1953.aasta suvel. EBBA MARIE SARAL (1890 Haljala 1942 Sosva vangilaager) oli 1927 1936 NKK Keskjuhatuse abiesinaine ja 1925 1940 NKK Tartu ringkonna esinaine. Õppis mitmetes käsitöökoolides Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja Rootsis. Ajakirjade "Käsitööleht" ja "Taluperenaine" toimetaja ning Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi asutajaliige ja hilisem juhatuse liige. Kodukäsitöö arendaja ning Eesti rahvarõivaste populariseerija. Loomaarstiteadlase professor Karl Sarali abikaasa. Küüditati 14
maa on tumedat värvi ja tõmbab soojuskiirgust ligi. 4.VEESTIK 6 4.1.Ob Ob on jõgi Aasias. Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõgede ühinemiskohta. Jõgi lookleb loode suunas. Möödunud Salairist, pöördub kirdesse, seejärel kaarega põhja, loodesse ja läände. Ob suubub Kara merre. Pikkus on 3650 km Katuni suudmest või 5410 km koos Irtõsiga. Lisajõgede seas on Tsulõmi jõgi, Ket, Vasjugan, Tõm, Vahh, Irtõs ja Põhja-Sosva. 4.2.Jenissei Jenissei on jõgi Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkusega 3487 km, koos Väike-Jenisseiga aga 4102 km, valgla ulatub 2,58 miljoni km². Jenissei algab kahe lähtejõena (Suur-Jenissei ehk Bii-Hem ja Väike-Jenissei ehk Ka-Hem) Tõvamaalt. Pärast nende ühinemist Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises, kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne-Sajaanide ja laieneb Minussinski nõos kuni 850 meetrini.
Ameerikas. Jõgede luhti mööda levisid nad põhja poole läbi kogu taigavöötme kuni metsatundrani lõuna suunas aga läbi stepivöötme kuni poolkõrbeteni. Eestist kadus kobras XVIII saj.lõpul. Teda kütiti väärtusliku karusnaha, maitsva liha ja eriti heade raviomadustega kopranõre pärast. Väärtusliku karuslooma kaitseks võeti kasutusele mitameid meetmeid. Eriline tähtsus oli selles tegevuses Voronezi ja Kondo-Sosva riiklike looduskaitsealade moodustamisel. Esimese 25 aasta jooksul lasti endise NL aladel lahti ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt. 1957.aasta sügisel toodi Eestisse kümme esimest kobrast, nad toodi siia Valgevenest ja lasti lahti Jägala jõgikonda. Jänijõelt levisid nad jõgesid pidi laiali. Umbes samal ajal levisid koprad Eestisse ka looduslikult. 1979.aasta sügisel elutses kopramehe Nikolai Laanetu arvates Eestis umbes 500-600 kobrast
ministeeriumikoolis, aastail 1910-1914 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. Seejärel sõitis Petrogradi, kus sooritas lõpueksamid. Alice 8 Kuperjanov oli mitmete heategevuslike seltside liige. Ta jõudis kirjutada raamatu "Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni", mis ilmus 1937. aastal ja mida on säilinud Valgamaal erakätes vaid 3-4 eksemplari. 14. juunil 1941. aastal ta arreteeriti ja saadeti Sosva vangilaagrisse. § 58-13 alusel mõisteti ta surma ja lasti maha 17. juulil 1942. Tema hauda ei tea keegi. Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine Paju lahingut peeti 30. 31. jaanuaril 1919. Paju mõis asus 7,5 kilomeetri kaugusel Valga linnast. Esimene rünnak mõisale nurjus vastase jõudude ülekaalu tõttu. 31. jaanuaril alustati teist rünnakut. Eesti soomusrongid ei saanud omadele appi tulla, sest Paju mõisast 3-4 kilomeetri kaugusel asuv Tõlliste sild oli purustatud
Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. 46 Ainelise ja vaimse kultuuri ning keele erinevuste järgi on mansisid jaotatud nelja rühma: põhja-, lääne-, ida- ja lõunamansideks. 20. sajandi algul elasid põhjamansid Obi, Põhja-Sosva, Ljapini ja Lozva ülemjooksu ääres, läänemansid Pelõmi ning Lozva kesk- ja alamjooksu ääres, idamansid Konda ja lõunamansid Tavda ääres. Tänapäeval on mansidest säilinud põhja- ja idarühm ning vähesel määral ka läänemansisid, kuna lõunamansid on sulandunud venelaste hulka. Mansid asuvad metsavööndi alal, kus on suured metsad ja sood ning palju jõgesid ja järvi. Puudest kasvavad seal peamiselt männid, seedermännid, kuused, nulud, kased, haavad ja pajud. Arvukus
annaabi.ee 
