topeltlihaselisus. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt väike, kehale on iseloomulik längus tagaosa, varjatud kintsud, tugevad jalad ja suhteliselt väike pea. Sünnimass 44-47 kg Täiskasvanutel 1100-1250kg Belgia sinine. Sarolee. Tõug on pärit Prantsusmaalt, see kujundati rohkem kui 200 aastat tagasi kohalikust karjast, mis ristati simmentali ja hiljem valgete sorthorni pullidega. Algul kasutati saroleesid ka veoloomadena, mistõttu nad on aretatud suurekasvulisteks ja tugevateks. Värvuselt on veised kollakasvalged või valged. Esineb nii sarvelisi kui nudisid saroleesid. Sünnimass on 45-49kg Täiskasvanutel 1200-1400kg Veiselihast Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod
Sooga piiratud tunnused on maaratud selliste geenidega, mille toime avaldumine soltub suguhormoonidest. Nende fenotuubiline efekt on seega limiteeritud (piiratud) uhe voi teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on naiteks sekundaarsed sugutunnused: erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus, imetajatel emasloomade piimanaarme areng, emaslindude munemisvoime, hari kukkedel jne. Sugupoolega on piiratud ka rida sigimishaireid veistel. Sorthorni toul esinev «valgete mullikate haigus» on uks naiteid. See defekt esineb valgetel lehmmullikatel ja seisneb emaka ning tupe vaararengus. Defekti seos valge karvavarvusega pole paris selge. Friisi tougu sugupullidel esineb impotentsuse (sigimisvoime puudumise) liik, mis on pohjustatud peenise taandurlihase anomaaliast. Sellistel pullidel puudub erektsioonivoime. Defekt on pohjustatud retsessiivsest autosoomsest geenist, kuid selle avaldumine on piiratud sugupoolega
Karvkatte värvus Must - punane 3:1 Pigmendi jaotumine ** Ühtlane - kirju 3:1 Sarvilisus ** Nudi - sarvedega 3:1 Pea karvkatte pigmenteerunud pigmentatsioon Valge - karvkate 3:1 Karvkatte värvus (sorthorni tõul) Valge kimmel punane 1:2:1 SEAD Harjase värvus Must - pruun 3:1 Valge - must 3:1 Sõrgade kuju Kokkukasvanud sõrad - normaalne 3:1
19. sajandil oli Loode- Euroopa karjast põlvnev mustakirju kari levinud juba kogu maakeral ning Põhja- ja Kesk- Euroopas oli see kujunenud domineerivaks. 18. sajandil alustatud süstemaatilise aretustööga kujundati Hollandis hollandi- friisi tõug (nimetatakse veel hollandi mustakirju, idafriisi või friisi tõuks). 18. ja 19. sajandil oli veisetõugude ajaloos suur tähtsus Inglismaa tõugudel. Ülemaailmse kuulsuse omandasid : dzörsi,görnsi,äärsiri,sorthorni,herefordi ja aberdiin- anguse tõug. Keskajal ja hiljem, eriti aga 19. sajandil said ülemaailmselt tuntuks Sveitsis aretatud simmentali ja sviitsi tõug. Sviitsi tõugu nimetatakse Sveitsis ja paljudes teistes maades pruuniks tõuks. Juba kauges minevikus oli Euroopa kõikides riikides punaseid veiseid, kes hiljem levisid Aasiasse. Piimatõugudest on maailmakuulsateks saanud hollandi friisi, dzörsi, äärsiri, görnsi ja taani punane.
annaabi.ee 
