3 4 5 6 7 8 9 10 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 11 12
Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuit (liimpuitkonstruktsioonid) valmistatakse tehniliselt kuivatatud enamasti 12 %-lise niiskuse sisaldusega puidust .Materjali kvaliteedi sorteering teostatakse visuaalse sorteerimise teel ning sõrmjätkühenduse tulemusel saadakse vajalik tooriku lamellipikkus selle tulemusena saame toota konstruktsioone just sellises pikkuses mis on kliendi vajadus. Lamellide paksusega 40-45 mm omavahelise kihilise liimimise teel on võimalik toota liimpuitkonstruktsioone täpselt sellise kõrgusega nagu seda ehitusel vajatakse. Liimpuitkonstruktsioonid on vajadusel kergesti töödeldavad. Liimpuitkilbid
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. *(9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e fraktsiooni kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimôôdud määratakse sôelanalüüsiga vôi setitamisega rasketes vedelikes. Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõel analüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal. *(9) Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. *(8) Mis on piesoisohüps Samarõhu jooned piesoisohüpsid. *(8) Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon
maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e. fraktsiooni kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõelanalüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal. 7. Aktualismi printsiip. Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid. Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 8. Mis on piesoisohüps. Samarõhu jooned piesoisohüpsid. 1 9. Mis on hüdroisohüps
maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Pinnase lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste e fraktsiooni kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga vôi setitamisega rasketes vedelikes. Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõelanalüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal. Sõelanalüüs - peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri suurusega avadega sõelte 7. Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
