kord ka kile- või paberkottidesse, mida toetab kotihoidik. Nad ei ole suured: maht alla saja liitri. Prügikasti- ja kotisüsteemi saab ka kombineerida. Kui jäätmed liigitatakse kohapeal, tuleb prügikastid või -kotid teksti või värviga märgistada. Tavaliselt on eri toormeliikidele eraldi kastid või kotid ning üks prügikast või kott prügi tarvis. Veokulude vähendamiseks piirdutakse mõnikord kahe prügikasti või kotiga: üks prügile ning teine teisele toormele, mis sorteerimiskeskuses lahku sorditakse. Pügikonteinerid: on mitmes suuruses: 120- 1100 liitriseid metallist või plastist rataskonteinereid ning metallist suurkonteinereid (1,5- 4,5 m3). Liiga suurt konteinerit on kulukas pidada, väike võib aga hakata üle ajama. Metallist suurkonteinereid saab kasutada mitmeti: neisse võib koguda nii olmejäätmeid kui ka ehitusprahti. Vaheseinete abil võib moodustada lihtsa keskuse mitut liiki materjali kogumiseks
saja liitri. Prügikasti- ja kotisüsteemi saab ka kombineerida. Kui jäätmed liigitatakse kohapeal, tuleb prügikastid või -kotid teksti või värviga märgistada. Tavaliselt on eri toormeliikidele eraldi kastid või kotid ning üks prügikast või kott prügi tarvis. 7 Veokulude vähendamiseks piirdutakse mõnikord kahe prügikasti või kotiga: üks prügile ning teine teisele toormele, mis sorteerimiskeskuses lahku sorditakse. Pügikonteinerid: on mitmes suuruses: 120- 1100 liitriseid metallist või plastist rataskonteinereid ning metallist suurkonteinereid (1,5- 4,5 m3). Liiga suurt konteinerit on kulukas pidada, väike võib aga hakata üle ajama. Metallist suurkonteinereid saab kasutada mitmeti: neisse võib koguda nii olmejäätmeid kui ka ehitusprahti. Vaheseinete abil võib moodustada lihtsa keskuse mitut liiki materjali kogumiseks
18. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. Sorteerimine – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal või eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleks tekkekohal sorteerimist. Sorteerimisjaamas või –keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. Mehaanilise- ehk masinsorteerimise tehnoloogiatest on enam levinud: sõelumine (jagatakse vastava suurusega osadeks), setitamine (uputamis- ja hõljumissorteerimine põhineb sorteeritava materjali tiheduse erinevusel), ballistiline sorteerimine (tahke materjal paisatakse rootoriga õhku), magnetiline sorteerimine
25 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid - Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. - Eeltöötlusmeetodid o sorteerimine (ka sortimine) jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine tekkekohal või sorteerimiskeskuses käsitsi või mehaaniliselt osakeste suurus – sõelumine tihedus – setitamine kiirendus – ballistiline sortimine elastsus optilised omadused – optiline separeerimine magnetilised omadused – magnetiline sortimine o tihendamine
ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. sorteerimine (ka sortimine), 2. tihendamine, 3. purustamine 4. pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine voi üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal voi eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleb jäätmete eraldamist tekkekohal, kuna kord juba segunenud jäätmete uuesti lahutamine on tunduvalt raskem ja kulukam - tekkekohas saab jäätmeliigid hoida üksteisest lahus ilma kallite ja vaheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites. Olmejäätmetest
erimatmiskohta. 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal või eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleb jäätmete eraldamist tekkekohal, kuna kord juba segunenud jäätmete uuesti lahutamine on tunduvalt raskem ja kulukam - tekkekohas saab jäätmeliigid hoida üksteisest lahus ilma kallite ja väheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites
annaabi.ee 
