silmatorkavamale tunnusele - suurtele (kuni 2 cm laiustele), substraadile nõrgalt kinnitunud, ümardunud ja tõusvate otstega hõlmadele, mis pealt on sinakas- või rohekashallid. Hõlmade alapool on servaosas pruun, sageli läikiv, keskosas muutub mustaks. Talluse pind võib olla kergelt kortsuline-kurruline ning kurdude harjal, enamasti aga siiski hõlmade servas on luubiga näha mitmesuguseid väljakasveid ja terakesi - isiide ja soreede. Nii talluse suurus, hõlmade kuju ja lõhestatus kui ka vegetatiivsete paljunemisvahendite asend ja rohkus varieeruvad tugevasti. Hall hõlmasamblik kasvab peamiselt okaspuude (kuuse, männi) ja kase, harvem teiste lehtpuude tüvel ning okstel, tihti ka puidul, harva graniitrahnudel; eelistab happelisemat substraati. Hall karesamblik Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või
alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juuri meenutavad seeneniitide kimbud). Seejuures on talluse keskossa aluspinnale kinnitunud, servaosas on aga hõlmaotsad päris vabad ja ülespoole suunduvad. Iseloomulikuks tunnuseks on veel see, et hõlmatipud on ümmargused ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole suunduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahu pulbrina. Harilik hallsamblik on Eesti üks tavalisemaid samblikke, mis kõige sagedamini kasvab okasmetsades - mändide ja kuuskede tüvedel ja okstel, kattes neid vahel täielikult. Seda liiki leidub ka taluõuedes ja parkides kasvavatel lehtpuudel, puitehitistel, harvem graniitkividel või isegi maapinnal. Harilik hallsamblik on vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on levinum samblikuliik linnades
· Väga tavaline kõikjal Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 4.2.2. Harilik korpsamblik · Talluse läbimõõt: kuni 10 cm · Viljakehad kollased, esinevad paljudel isenditel · Kasvukoht: leht- ja okaspuude koor, puit, graniit- ja lubjakivid, betoonehitised. · Väga sage kogu Eestis Kõiki seinakorpade liike (Eestis teada 8) iseloomustab kuldkollane kuni oranz lehtjas tallus. Kuna leidub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud perekonna kindlaks eristamiseks
Väga sage kogu Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 5.5. Järeldused tehtud uurimistööst Leidus erinevaid frutikoosseid ja mõned folioossed samblikud, järelikult on tegemist keskmiselt saastunud õhuga paigaga. Suurt saastatust on põhjustanud uuritavale paigale lähedal asuvad maanteed (Pärnu manatee, Vabaduse puiestee), kus päevast päeva on tihe liiklus. Arvasin, et minu kodukandi puud on elukohaks rohkematele samblikele.
annaabi.ee 
