Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi. Õunapuu vili on paljuseemneline, ta koosneb mahukast mahlakast viljakattest, mille seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad. Harilikult leidub puul mitmesuguse kujuga vilju. See on tingitud mitmesugustest teguritest, nagu õie asukohast õisikus, viljade asetusest oksal või eri võraosal ning puudulikust viljastamisest. Vilja pind on sile või ribiline, mõnikord kühmuline. Viljakoore värvus koos vilja kujuga on üks tähtsamaid sorditunnuseid. Kattevärvus on tingitud värvainetest, mis tekivad koorerakkude otsese päikesevalguse toimel. Kattevärvus muutub intensiivsemaks ereda päikesevalguse, jahedate ööde jt. tegurite mõjul viljade valmimise perioodil. Mida paksem ja rasvasem on koor, seda pikem on vilja säilivusaeg. Normaalseks kasvamiseks ja viljakandmiseks vajab õunapuu 500 600 mm sademeid aastas. Kõige tähtsamad on mais, juunis ja juulis langevad sademed,
geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; selliselt paljundatud järglaste looduslik varieeruvus on suurem ning tagab parema vastupidavuse keskkonnatingimustele seemneline paljundamine sobib LIIKIDE (mitte sortide) paljundamiseks; võimalik on seemneliselt paljundada ka mõningaid aedvorme (nt. punaselehisus antakse järglastele hästi edasi) Seemneline paljundamine ei ole võimalik juhul, kui: on vaja paljundada sorte (sorditunnuseid üldjuhul seemneliselt ei anta edasi) kui tegemist on küll liigiga, aga see ei vilju meie oludes või siis pole seeme idanemisvõimeline (on tühi) kui liik küll viljub, aga seemneline paljundamine on aeganõudvam kui vegetatiivne 2. Seemneline paljundamine. Omanda allpool toodud terminid: Lüdimine……………………………………………………………………………………
hukkuda kohanemisraskuste tõttu Taimed on tervemad Seemnete idaunevus väheneb ajaga Seemne idanemine on emotsionaalselt Seemnete külvil peenrasse ohustavad istikuid nauditav umbrohud Seemnetega paljundamine on odavam Sortide seemned ei kanna ise seemneid kogudes sorditunnuseid edasi Kõige lihtsam paljundamise viis VÕIMALUSED OHUD Uute sortide aretamise võimalus Liigne kuivus idanemise esimses faasis takistab idanemist Saada tervemaid taimi Linnud võivad seemned ära nokkida Liiga madal temperatuur takistab idanemist
talvekindlad, kuid kõrge kasvuga. 27.04.2016 Marje Kask 11 Seemnetega paljundatud taimede puudused · Sordid ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete tunnustega. Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja keravormidel ning punaselehiste vormidel. Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt.
5) Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks on mutatsioonid paljunemisüksustes e. somaatilised mutatsioonid 6) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, sest päriliku muutlikkuse aste on minimaalne Vegetatiivne paljundamine- Inimese tahteline ja sihtotstarbeline tegevus. Kõige levinum on taimede vegetatiivne paljundamine. Eesmärgiks saada pärilikult identseid järglasi mis kannavad sorditunnuseid ja mis hakkavad kiirelt viljuma. *pistokstega *juurestiku jagamisega *pookimine ja silmastamine Seentel * austerserviku pakud (mütseeliga nakatatud pakud) * sampinjoni mütseelid (?) Loomadel- tänapäeval ülivähe levinud *embrüo jagamine mitmeks osaks (50-60ndad) REK: 1) On antud erinevad paljunemisviisid, leida vegetatiivsele paljunemisele omased (sõstra paljundamine pistokstega, kassipoegade sündimine, seemnete valminime võilillel jne)
annaabi.ee 
