Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sordiomase" - 5 õppematerjali

Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest
12
pptx

Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest

või PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/picture/4809513 / Sordiomase kleepvalgu taseme saavutamine Valida sordile vastav mullaerim ja lõimis Pidada kinni sordile esitatud agrotehnilistest nõuetest Mitte segada kleepvalgu erineva sisaldusega viljapartiisid Kohene kuivatamine Kleepvalgu kvaliteedi iseloomustus Kleepvalk peab olema elastne, vetruv ja keskmise venitatavusega Jahu veesidumisvõime ja taigna stabiilsus on otseses sõltuvuses märja kleepvalgu kogusest ja gluteenindeksist

Botaanika → Taimekasvatus
10 allalaadimist
Kartuli Agrotehnika
12
odt

Kartuli Agrotehnika

Kartuli ehitus: Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda. Metsiku vormina on kartul mitmeaastane taim, kuid meil kultuurtaimena üheaastane taim. Botaaniline iseloomustus: 1. Juurestik: a) Seemnest maha pandud kartulil on sammasjuurestik; b) Mugulast arenenud taimel on narmasjuurestik; Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel. Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm. Varred moodustavad puhma. Ühes puhmas võib olla 4...8 lehestunud vart, tavaliselt 4...5 vart. Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2

Põllumajandus → Põllumajandus
26 allalaadimist
Roosid
12
docx

Roosid

mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks", ehk pideval vahepeal puhkamata) ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi, et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse. Haigused ja kahjurid Uuemad roosisordid on võrdlemisi vastupidavad haigustele, kuid ka neil esineb ebasoodsate ilmastikutingimuste, sobimatu kasvukeskkonna ja ebaõige hoolduse korral haigusi ja putukkahjureid. Kahjuritõrjeks on eriti sobivad preparaadid "Decis" , "Fastac", "Marvik", "Pegasus"jt. Seenhaiguste ennetamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks võiks kasutada vahendeid "Score", "Topas", "Previcur"jt. Lõikamine

Bioloogia → Botaanika
4 allalaadimist
Rooside väetamine
10
pdf

Rooside väetamine

sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi, et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. 3 korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks", ehk pidevalt vahepeal puhkamata. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse. Substral® Osmocote® Rooside 6-kuune väetis on nn. mõtlev väetis. Lisaks põhitoiteelementidele sisaldab see hulgaliselt erinevaid mikroelemente, et hästi tunneksid end ka lisaks peenral kasvavatele roosidele erinevate pottide kitsastesse ja isoleeritud tingimustesse surutud taimede juured. Toiteelemendid eralduvad mulda vastavalt mulla temperatuurile ja niiskusele, et välistada üle või alaväetamise oht. Väetis

Põllumajandus → Väetusõpetus
35 allalaadimist
Puuviljad ja pähklid
26
docx

Puuviljad ja pähklid

Parimad sidrunid saadakse teisest saagist.Sidrunisorte on 120 piires, kuid Euroopa turgudel on neist tuntud vaid vähesed. Euroopa kvaliteedinormid ei näe ette sordinimede märkimist pakendile, siis näiteks Lõuna-Ameerika riikidest imporditud sidruneid tuntakse üldnimetuse all ,,argentiina sidrunid". (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:140) Sidruneid ostetakse-müüakse aastaringselt. Nad koristatakse enne täisküpsust, kui viljad on omandanud sordiomase suuruse ja koor on muutunud läikivaks. Just läige (mitte värvus) on peamine kvaliteeditunnus. Järelvalmimine toimub hästi ventileeritavates ruumides +10C temperatuuril ja 80% õhuniiskuse juures. Sidruneid pakitakse tavaliselt 10 kg mahutavatesse kastidesse puitvillaga või iga sidrun eraldi siidpaberisse mässituna. Säilivuse parandamiseks töödeldakse sidruneid säilitusainetega, mille nimetus peab olema pakendile märgitud. Müüakse peamiselt tükikaubana.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun