Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7. Sordimetall ristlõike- mõõtemetega kuni 400 mm ja torud ning teised õõnesprofiilid välismõõduga kuni 800mm. Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine
Flag question Question text Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on Select one: a. kalestumise vältimine b. metallile suure plastsuse tagamine c. tsonaalse likvatsiooni kõrvaldamine d. kuumutatud metalli töötlemine Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Select one: a. kuuskant sordimetall b. keerulised kujuprofiilid c. õmbluseta torud d. külmdeformeeritud lehtmetall Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Select one: a. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine pressidel d. sepistamine sepistusvasaral Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Vali üks: a. stantsimist b. ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 7 Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Vali üks: a. kuuskant sordimetall b. õmbluseta torud c. külmdeformeeritud lehtmetall d. keerulised kujuprofiilid Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas b. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas c. töötlemine konstantsel temperatuuril d. ekstraplastsete sulamite töötlemine Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00
Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki. Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks).
Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terasresse Si<0,4%. 4. Valtsmetall, selle liigitus Enamus kogu toodetavast terasest kasutatakse valtsmetallina: 1) Toorikud, mis valtsitakse edasi teisteks toodeteks 2) Sordimetall- lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju järgi: a)lihtprofiil (ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rööpad, eriprofiilid) 3) Lehtmetall- liigitatakse paksuse järgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm, b)õhuke leht (plekk), paksus 0,2…3,9 mm, c)foolium – paksus <0,2 mm 4) Torud – a)õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud), b)keevitustorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega)
2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel? Sordimetall- pikivaltsimine; õmblusteta torud- kald e kruvivaltsimine 6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine). 7. Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel? Varbmaterjalid, torud, kujuprofiilid, detailid 8
ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks. Enamus kogu toodetavast terasest (üle 80%) kasutatakse VALTSMETALLINA. 4. VALTSMETALL, LIIGITUS Valtsmetalli sortiment: 1. Toorikud - valtsitakse edasi teisteks toodeteks. Neljakandilise ristlõikega bluumsid (150x150 kuni 450x450) ja plaadikujulised slääbid (kuni 300x1600mm). 2. Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.– a) Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall; b) Kujuprofiilid: nurkmetall, talad, (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid Ristlõike mõõtmete järgi liigitatakse: jämesordimetall ristlõikemõõtmetega 80-200mm; kesksordimetall 30-80mm; peensordimetall 20-30 mm; valtstraat läbimõõduga 5-9mm. 1. Lehtmetall – liigitatakse paksuse järgi
Külmtõmbamisel toimub Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordi- ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. metalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spet- Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreeri- nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kuju- miseks. profiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks ekstruusis (ekstrudeeritud toode). Tõmmatakse tera- (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus seid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid
annaabi.ee 
