aastal, miljonit tonni 18 Odra kasvatamine Eestis · Eestis on otra tuntud rohkem kui 5000 aastat. · 2010. aastal toodeti 297,3 tuhat tonni otra, võrreldes 2009. aastaga vähenemine 12,6%. · Odratoodang moodustab meie teraviljatoodangust 39,7%. · Odra kasvatamine on pidevalt vähenenud, võrreldes 1991. aastaga 43,3%. 19 Odra kasvupind Eestis, tuhat hektarit 20 Sordid (Sordilehel) · Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse odrasordid Eestis 3 gruppi: - varajased (`Teele', `Ave'), - keskvarakased (`Mette', `Kinnan', õlleodrasordid `Inari', `Saana'), - keskhilised (`Roland', `Anni', `Leeni', `Viire', `Meltan', `Baronesse', õlleodrasordid `Elo', `Apex', `Goldie', `Marina', `Maresi', `Tofta', `Barke' jt). 21 Nõuded sortidele · Kõrge terasaak. · Tugev kõrs (hea seisukindlus). · Haiguskindlus. · Tera kvaliteet.
.. 23. Hernele sobivad tugikultuurid. Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Tugikultuur peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks selle külge klammerduda ning lamandumist vältida. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus. 00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi. 25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja
Punase ristiku õied eritavad kuni 120 kg suhkrut hektari kohta. Õiekarikas on 6-10 mm sügav ja mesilastele ei ole sügava õiekarika tõttu nektar täielikult kätte saadav (Eesti põhilised korjetaimed, 13.10.2010) Kättesaadavaks koguseks on umbes (6-12 kg/ha. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral aga nektsarivoolus õites tõuseb ja mesilastele kättesaadav osa on suurem. (Riis, Karise, 2015) Punase ristiku sordid Eesti Vabariigi Sordilehel on 2013. Aastal 12 sorti, neist 7 on varajased (,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Jõgeva 433", ,,Maro", ,,Mars", ,,Varte", ,,Vesna"" ja 5 hilist (,,Ilte", ,,Jõgeva 205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist aretatud sordid: ,,Jõgeva 433" (diploidne), ,,Jõgeva 205" (diploidne) ja ,,Varte" (tetraploidne) ja ,,Ilte" (tetraploidne) (Tamm, 2007). Tetraploidse punase ristiku sordi aretustöö algas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1972. aastal
Vaheltharija poolt äralõigatud mullakiht murendatakse äkke poolt ja umbrohud kammitakse paremini välja. Äkkega saab harida mitu korda, vaheltharijaga aga enamasti vaid ühe korra vegetatsiooniperioodi jooksul, sest hilisemates kasvufaasides on oht kultuurtaimi vigastada suurem. Mida suurem on mullakattuvus teraviljadel võrsumisest pea moodustamiseni, seda tugevamini surutakse umbrohtumist tagasi. Loodetavasti märgitakse tulevikus umbrohu allasurumiseindeks ka sordilehel. Konkurentsivõimelised sordid võivad umbrohtumist vähendada kuni 50%. Hernes Sordivalikul peaks eelistama lühikese kasvuperioodi, kiire algarenguga, kasvukõrgusega üle 75 cm ja tugeva lehestikuga sorte. Kasulik on vähene vastuvõtlikkus viirus- ja seenhaigustele. Külv tuleks teha võimalikult varakult. Külviks sobib 46 kraadise temperatuuriga muld, tõusmed taluvad kuni -5 oc. Külvisenorm on kõrgem kui tavaviljeluses (vajalik kadude tõttu äestamisel).
annaabi.ee 
